elektrolüüdi lahusest positiivse laenguga osakesed liiguvad neg. laenguga elektroodile ja vastupidi. Vooli toimul siirduvad katioonid katoodile ja anioonid anoodile. Katood redutseerub ja Anood oksüdeerub. Eraldub vastavalt vesinik ja hapnik. Lagunemispinge Pinge, mille juures algab elektrolüüs. Suurus oleneb rakus olevate elektroodide potensiaalide erinevuses. Ülepinge Lagunemispinge ja emj. Vahe : = Elag - Egalv-emj Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH , Alumiiniume, magneesiumit, raudsulameid. Naatrium, Kaalium, Magneesium. Halogeenühendeid. 38. Faraday I seadus elektrolüüsil eraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbiva elektri hulgaga. Faraday II seadus võrdsete elektrihulkade mõjul elektrolüüsil eralduvate erinevate ainete m1 ja m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega m= MIt / zF
ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul on katoodi puhul tegu redutseerimis- ja anoodi puhul oksüdeerimisprotsessiga. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb galvaanielemendi EMJst, mis moodustub antud süsteemis ehk potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem EMJ vahe = Elag-Egalv-el Elektroodide materjalid: metallid, oksiidid, hüdroksiidid, soolad, mittemetallid, mis juhivad elektrit. Suurusjärgud: alla 10V (lagunemispinge on tavaliselt 10V). Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult elektrtolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid nagu Al, Mg, Fe-sulameid. Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid.
olevate molekulide osavõtul katoodil redutseerimis- ja anoodil oksüdeerimisprotsess. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem emj vahe = Elag-Egalv-el Lagunemispinge on tavaliselt <10V. Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult elektrtolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid nagu alumiiniumi, magneesiumi, raudsulameid. Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid. Nendest ühenditest toimub metallide tootmine(vesilahuses või sulatatud olekus)-saab selliseid metalle nagu
anoodile, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul katoodil redutseerimis- ja anoodil oksüdeerimisprotsess. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem emj vahe = Elag-Egalv-el Lagunemispinge on tavaliselt <10V. Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult elektrtolüüsi teel saada. See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Veel toodetakse elektrolüüsil oksüdeerijaid nagu alumiiniumi, magneesiumi, raudsulameid. Metallidele tekitatakse elektrolüütiliselt metallkatteid. Nendest ühenditest
Puudused: kate on ebaühtlane - teravikele ja pinnast väljaulatuvatele osadele tekib paksem kiht. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Lagunemispinge on tavaliselt < 10V. Ülepinge () pinge, mille juures elektrolüüs lõpeb. Lagunemispinge ja süsteemis moodustunud galvaanielemendi elektromotoorjõu vahe = Elag-Egalv-el. Enne katmist puhastada. Metalli pinna puhastamine: 1) üldine puhastamine: soolade eraldamine vee või auruga; õlide ja rasvade eraldamine - kasutatakse leeliste (NaOH) lahust, leotamist vesiemulsioonides või hapete lahustes; 2) rooste eraldamine: a) leekpuhastus - pinna temperatuur tõstetakse 150°C, kasutatakse vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks; b) liivapritsiga või veejoaga; c) mehhaaniline (kaabitsad, terasharjad); d) töötlemine hapetega (kasut vedelaid happeid või
annaabi.ee 
