18. Õendusplaani rakendamisel on samuti mitu etappi. Esmalt patsiendi ettevalmistamine, mille käigus arutatakse plaan koos kliendiga läbi, selgitatakse selle sisu ning hinnatakse vajaminevat varustust ning teadmisi/oskusi. Järgneb konkreetne tegevus ning dokumenteerimine. 19. Viimaseks etapiks õendusprotsessis on õendusprotsessi hindamine. Eesmärgiks on saada ülevaade kliendi olukorrast, eesmärkide saavutamisest ning õendusplaani effektiivsusest. 20. Õendusprotsessi hindamine on oluline patsientide hoolduses üldisemalt. Õed on kvaliteetse õendustegevuse arendajad ja osalevad aktiivselt kvaliteedi hindamises. Eesmärgiks kindlustada parim ja kvaliteetne õendusabi kõigile inimestele, kes seda vajavad.
10.2 (, , ) 11. - Majanduslik effektiivsus, economic efficiency on toodangu hulk . sisendite maksumuse ühiku kohta, s.t. tootmine minimaalsete kuludega. Majanduslik effektiivsus sõltub tehnilisest effektiivsusest 12. ja sisendite hindadest. 12. Tootmissisendite . asendus - tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega . asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt . efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid 13. ( ) , väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.
töömahtu ja ettevõtte jaoks auditi kulu.Uue panga jaoks tuleb sõlmida uued laenulepingud, krediidikasutamise võimalused ja kokku leppida tingimused. Tuleb vormistada uued laenu ja tühistada varem sõlmitud. 2) Investeeringud Kuna investeeringud on tavaliselt suhteliselt suuremahulised ning pikaajalised, võivad nad ettevõttele tekitada finantsprobleeme pika aja jooksul. Varade rentaabluse maksimeerimine Finantsanalüüsi alusel võib FJ saada firma effektiivsusest väga hea ülevaate, võttes aluseks varade rentaabluse hindamise.Kuna rentaabluse näitajat jälgivad ka analüütikud ja investorid, siis on oluline teada, millistest komponentidest varade rentaablus kujuneb, mis omakorda annab aluse, kuidas nende komponentidega manipuleerida ja kuidas nendega seotud muutuseid rakendada firma üldises strateegias. Kasumi määra korrutamine varade käibivusega (käibe sagedus), mis annabki varade rentaabluse
tüüpi mudel. Sellel süsteemil on kaks komponenti: C- kiskjate ehk tarbijate arv/number ja N- olemasoleva biomassi või saaklooma arv. Sellest saab teha järelduse, et kui algselt on puudus tarbijatest, siis saaklooma populatsioon kasvab eksptentsiaalselt: dN/dt= rN. Aga alati on kiskjaid, kes nö eemaldavad olemas olevat biomassi populatsioonist. Seega tarbijate hulk kasvab ja saakloomade arv väheneb. Seda suhet nim kiskja-saaklooma kohtumisnäitajaks (?). See näitaja sõltub kiskja ründe effektiivsusest s.o. 'a' (ka nim otsingu effektiivsus või ründe määr). Eduka kiskja-saaklooma kohtumisnäitaja sagedus ja siit ka saaklooma tarbimise hulk, väljendub siis kui a'CN ja kogu tarbimine: dN/dt=rN-a'CN. Kui lisada, et saaklooma nälgimisega kaasneb selle puudus väljendudes dC/dt=-qC, kus q on suremus ja kui kiskja sündimus väljendub kui fa'CN (f märgib toidu ülekannet järglastele), siis saame Lotka-Volterra kiskjavõrrandi: dC/dt=fa'CN-qC. 21
11 (23,9%) ettevõtet. Järelikult maksevõimetust ja pankrootistumist prognoositav tõenäosus on: - üks aasta enne pankrotti -50%. - kaks aastat enne pankrotti -38,4%; - kolm aastat enne pankrotti -28,3%; - neli aastat enne pankrotti - 23,9%. 2.2.4 Meetodite effektiivsuse võrdlemine Andmaks paremat ülevaadet erinevate meetodite effektiivsusest pankrotistumiste prognoseerimisel, autori poolt oli koostatud järgmine joonis: Histogramm 7 Erinevate meetodite effektiivsus pankrotistumise prognoseerimisel perioodil 2005-2008 a., protsentides (autori koostatud) Histogramil 7 on näidatud uuritud mudelite effektiivsust pankrotistumise prognoseerimisel perioodil 2005-2008. 42