inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamikantiikaja eetikatest). Eristatakse vähemalt neli klassikalise eetika teooriat, mida nimetatakse tuntumate esitajate järgi. Milli utilitarism (tagajärje eetika) Kanti formalism (kategooriline imperatiiv või kohustuste eetika) Locke'i õiguste eetika Aristotelese vooruste eetika Eetiline relativism Eetikateooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika- süsteemist ehk eetikateooriast. Kusjuures me ei pruugi oma lähtumist mingist eetikasüsteemist üldsegi teadvustada. Teole järgneb tulemus mida hinnatakse kashea, halb või neutraalne. Klassifikatsioon eetilisi väärtusi kõik erinevad moraalsed väärtused jagunevad põhi-ja erasektoriteks. Esimesteks, mis
Eetikakoodeksite analüüs Eesti Ajakirjanduseetika koodeks 1. Ajakirjandus teenib avalikkuse igust saada test, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vimu teostamist. Kohustuse-eetikateooriast lähtudes on see tegu hea tee seda teistele, mida teised teeksid sulle. Kes tahaks, et talle näkku valetataks? 2. Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid igusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info kogumisel ja avaldamisel. Vooruse-eetika: See ei pruugi olla seadusevastane, kuid infot kätte saada iga hinnaga ei ole õige. 3. Ajakirjanik vastutab oma snade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle
olulised. Keskseks küsimuseks on: milliseks inimeseks ma peaksin saama? Raske on anda kindlaid piire sellele teooriale, sest ei ole öeldud, kuidas käituda. Inimese iseloom näeb ära antud olukorras, mis on õige ning kuidas peaks käituma. Kui inimesed käituks ainult kohusetundest lähtuvalt, siis ei oleks meie ümber seda sõbralikku ja armastavat õhkkonda. Tuleb lähtuda inimesest, mitte kohusetundest. Raske on öelda, milliseks inimeseks ma ise end pean või millisest eetikateooriast ma lähtun. Kõik oleneb olukorrast. Tuleb ette hetki, mil kõige õigem tundub käituda lähtudes utilitaristlikust teooriast, et suurem hulk inimesi minu ümber tunneks end hästi. Kuid kogu elu ei saa ka pühendada teiste heaolule, vahel peab olema isekas. Täielikult eirates egoismi ei jõua me oma eluga kaugele paljud eesmärgid jäävad täitmata. Ei saa edukaks nind ei jõua kaugele karjääriredelil. Juhul kui eesmärgiks ongi ainult teiste aitamine, siis on lugu teine.
mõttetegevuse tulemus, vaid hoopis vahetu, spontaanne, intuitsioonist juhitud. Vooruste eetika järgi on tegevus moraalselt õige, kui inimene, kes seda teostab, tegutseb moraalselt voorusliku isikuna või arendab moraalseid voorusi, ja moraalselt vale, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid. Eetika teooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika-süsteemist ehk eetikateooriast. Teole järgneb tulemus, mida hinnatakse kas hea, halb või neutraalne. Moraal Moraali mõiste teoreetilistes käsitustes võttis esimena kasutusele Cicero. Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme.Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.Inimühiskonna normaalse eksisteerimise jaoks on
15. Mis on universaliseeritavuse test? Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire 28. Esitage vähemalt üks kaalutlus preskriptivismi vastu. Preskriptivismi süüdistatakse selles, et ta on liiga lai, lubab universaalset ja laseb elu moraalsel sisul eetikateooriast välja libiseda (lubab ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? äärmiselt ebamoraalseid toimijaid ja tegusid pidada moraalseks). Veendunud filosoofivihkaja võiks arutada nii: 1. Kõik filosoofid tuleks hävitada 2. M.V. on filosoof 3. järelikult, M.V. tuleks hävitada.
annaabi.ee 
