a d e n itInimene on küsitleja, kes otsib oma identiteedi pidevalt e e muutuva eneseteadvuse tingimustes, ta sõltub teistest inimestest, ühiskonnast ja kultuurist. Eneseteadvus · Universaalne, kõigil ühine · Ei ole keskendunud kaalutlusele, vabadusele, autonoomiale · hõlmab ka psühhootilisi, dementseid jt inimesi. · "enda identiteedi otsimine" · Enda väärikust on võimalik teadvustada sõltuvalt teistest inimestest Esimene eetikaprintsiip: eetiline iseenesestmõistetavus · Midagi, mis on vastuvaieldamatu ja möödapääsmatu · Midagi, mis on ja seega peab sellega arvestama Esimene eetikaprintsiip · Arstiväärikust ei saada diplomiga, vaid arsti isiklike ja professionaalsete suhete alusel · Arst on inimlik siis, kui teised tajuvad teda inimlikuna · Teiste inimeste väärtustamine on sisemise kohustusega põhimõte, mitte vaid norm · Inimväärikust on raske defineerida, kuna
oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt. Psühholoogiline heaolu näitab, kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel, kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid, kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk, mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi ja kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes. 21. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism- elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Anhedoonia e naudinguvõimetus- huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism- eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest
rahulolu tööga ja eluga üldisemalt. Psühholoogiline heaolu näitab kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel, kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid, kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk, mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes. 25. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism – elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Eudaimonism – eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. EHK
haigestumise korral. valikuvabadust, ning on edendatav võimestumise kaudu (strategy). antikeha vastusega.23. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja Tulenevalt sellest toetab haigekassa tervise edendamises peamiselt tegevusi, Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being: sites, signs, sources, erinevus, seos tervisega. • Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese mis suurendavad elanike teadlikkust terviseriskidest ja tervishoiusüsteemi strategies, synergy)personaalse, suhete-, organisatsiooni ja elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu toimimisest, et tervishoiuteenuste kasutamisel ja raviprotsessis oleks toetatud kogukonna/ühiskonnatasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia. ning hea on see, mis tekitab naudingut
madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje-puusa ümbermõõdu suhte ja kogu/HDL- kolesterooli suhtega, samuti kaalusid nad vähem. • Kõrge autonoomiaga naistel oli noradrenaliini tasemed kõrgemad. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism ‘lõbu, nauding’ • Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. • Naudingut mõistetakse hedonismi eri variantides erinevalt. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. • Anhedoonia e naudinguvõimetus - huvide ja rõõmutunde kadumine ja eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Eudaimonism ‘õnn, õndsus’ • Antiikaja elukäsituse põhimõtteid,
mõjusid, tema subjektiivne väärtusteooria ei olnud mõjutatud hedonistlikest* eeldustest; ka raha (valuuta) teoorias kasutas subjektiivset väärtusteooriat, pannes aluse kaasaegsele monetaarteooriale; majandusteooria edasiarendused (majanduslikul tegevusel on kaks poolt, inimlikud vajadused ja vahendid nende rahuldamiseks); hedonism* (kr hēdonē lõbu, nauding) elukäsitlus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu. Menger arendas subjektiivset väärtusteooriat 1871. aastal avaldatud raamatus Grundsätze der Volkswirtshaftslehre, kus defineerib heaolu kui suhtelise mõiste, s.t võimaluse seostada mingit hüvist (asja) ja selle tarbimist põhjuslikult vastava vajadusega. Asjad, mille puhul selline põhjuslik seos on olemas, muutuvad kaupadeks. Kaupu saab klassifitseerida erinevatesse klassidesse.