jaotatult. NÕUE 7: Mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks keskkonda. NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2–1m.
4) veeseire. Veekaitsevöönd § 29 Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 – 1 m. Tavaline veepiir on käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel;
puurkaevude sügavus ulatub 200 meetrini. Põhjavesi on Haanja vallas valdavalt hästi kaitstud, reostusoht on väga madal. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.6 Pinnavesi Haanja vallas asub üle 50 järve. Vallas saavad alguse Iskna, Kuura ja Piusa jõgi. Järved kuuluvad Kagu-Eesti oligo-(selgeveelised) ja düstroofsete(rohketoitelised) järvede valdkonda. Kõikidel ojadel, eesvooludel, kanalitel, veejuhtmetel ja allikatel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ja ehituskeeluvöönd 25m. Järvede ja jõgede kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Ranna- ja kaldaalade olukord on hea, ei esine reostust ega ehitisi, mis tagab looduslike koosluste säilimise. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf Joogivesi Haanja vallas ei ole kuigi kvaliteetne, sest sisaldab suurel määral rauda. Rauarikas
Alus: Veeseadus § 26, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 § 2 ja 3 Kontroll: Keskkonnainspektsioon NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatud väetise kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: · Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel 20 m; · teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel 10 m; · maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 1 m. http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/VTKnouded/v2etised https://www.riigiteataja.ee/akt/102032011003 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Muld on tähtis loodusvara, mida tuleb hoida. Lisaks kasutamisele põllu- ja metsamajandamises on mullakiht esmane filter loodusliku kvaliteediga põhja- ja pinnavee kujunemisel. Viljakate muldade vähenemine kaasneb maavarade
suurjärvede rannal 100 m. ~50m, ~25m. Keeld ei laiene kalda kindlustusrajatistele, supelrajatistele, piirdeaedadele; sillale, teedele, avaliku halduse asutustele, kalakasvatustele jne. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib KOV suurendada üldplaneeringuga, vähendada üksnes kkministri nõusolekul. Veekaitsevöönd: LM, suurematel järvedel 20 m; teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning mpsde eesvooludel 10 m; maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km 2 1 m. Keelatud on maavarade kaevand, puu ja põõsarinde raiumine, maj tegevus(va niitmine), väetised. Supelrannal (üldplaneeringuga määratud ala) ei ole veekaitsevööndit. Natura alade reziim: aladest valit esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilit; ajutised piirangud eelvalikualadel (nt lageraie, lood rohumaal ja metsamaal väetiste ja mürkide kasut,
Riisipere, Aegviidu Siniallikas, Voore. 139. Veekogude majandamine ja kaitse (Veepoliitika raamdirektiiv, Veeseadus) Koostatakse veemajanduskava. Veekaitsenõuded, veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m. 140. Sood ja nende areng. Soode kasutamine ja kaitse. Soodega on kaetud 22,3% Eesti territooriumist. Meil on 9836 rohkem kui 1 hektari suurust sood. Nende kogupindala ületab miljon hektarit. Soostumise poolest oleme Soome järel maailmas teisel kohal. Mujal Euroopas on need loodusmaastikud praktiliselt hävinud. Sealsed sood on juba aastasadade eest põllu- ja metsamaa saamiseks kuivendatud.
annaabi.ee 
