Arukask Arukask on meie tavaline lehtpuu. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Tänu tema ilusale välimusele on ta paljude eestlasete üks lemmikpuid. Arukask võib kasvada kuni 35 meetri kõrguseks ja kuni 150 aastaseks. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Puidust võib toota ka sütt ja äädikat
Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Linnutee tähesüsteem Selgel ööl tähistaevast vaadeldes näeme taevas heledat vööd ehk paela. See on linnutee tähevöö, mis sügisõhtuti kulgeb enam vähem põhjalõunasuunas. Vanade eestlasete arvates näitas see rändlindudele teed nende rännakul lõunamaale. Luige heleda tähe Denebi kohal hargneb Linnutee kaheks. Suurem haru suundub Altairi juurde Kotka tähtkujus, väiksem Lüüra ja Maokandja tähtkuju, jätkudes ka taeva lõunapoolkeral. Kui meil õnnestuks Linnuteed tervikuna vaadelda, täheldaksime, et ta moodustub taevasfääril ligilähedaselt suurringi. Selle suurringi tasandi, Linnutee tasandi lähedusse ongi koondunud enamik nähtavaid tähti
Praegustest saartest loode ja lääne pool aga kerkivad uute saartena merepõhja osad. Mandrijää raskus põhjustas maapinna vajumist ning nüüd, olles sellest vabanenud, muutub maapind iga aastaga kõrgemaks. See mõjutab ka tänapäeva inimeste elusid, eriti järvede ääres elavate inimeste omasid järvedes väheneb vesi ning nendest tekivad sood, mis raskendab inimeste elutingimusi järvede rohketes piirkondades. Jääaeg on toonud Eesti aladele palju muutusi ja sellega koos ka eestlasete ellu. ON tekkinud veekogusid, millest oleme me juba aastatuhandeid endale kala püüdnud nagu näiteks Võrtsjärv. Lisaks on jää sulamisega tekkinud künkad olnud esimeste kindlustatud asulate asupaigaks nagu Alatskivi Kalevipoja säng. Jääaeg lõppes küll umbes 13 000 aastat tagasi, aga seellegipoolest tunneme me ta tagajärgi tänapäevani.
1941. aastal tegi Stalin teoks suurküüditamise Siberisse. Üpris suur osa eestlastest viidi tundmatule maale sunnitööd tegema, palju neist ei naasnud kodumaale. Selliste vahenditega julm okupatsioon oli Eesti 1941. aasta suve lõpuks kirjutanud end ajalukku. Mis toimus rahva peas, kes jäid Eestisse, teavad vaid ajaloo raamatud ja vanemad inimesed, kes suutsid üle elada selle tagakiusava ja represseeriva aja. Nõukogude okupatsiooni lõpus 1941. aastal hakkas eestlaste tõusma eestlasete vastupanu sotsialistlikule reziimile metsavendluse näol. Me oleme olnud aegade algusest peale maarahvas ja seetõttu pakkusid metsad varju ja võimalust vaenlasele vastu hakata. Metsavendade salgad olid tähtis osa, meie rahvusliku identideedi säilitamisel. Paljud metsavendadest jõudsid 1941. aasta lõpuks Saksa vägedesse Hitleri käe alla, sest loodeti vabadust sakslaste sissetungi näol. Nõukogude okupatsioon lõppeski, algas sõda Eesti pinnal Hitleri ja Stalini vahel
Eestis on toimunud kiire areng üldise paremuse poole.Meie sportlased jõuavad eurooplasteni oma suurepäraste saavutustega ja teised rahvused tulevad meie kodumaale näiteks puhkama,kuna Eesti on üks ilus maa. Asjaolu,et Eesti Vabariik astus 2004. aastal Euroopa Liitu,on veel üks näide eestlaste jõudmisest Euroopasse. Arvan,et see oli meie riigi poolt õige samm nii talitseda.Ainuke põhjus mis oleks takistanud meil seda teha,oli eestlasete jonnakus olla täiesti iseseisev riik ja ise hakkama saada.Me olemegi isesisev riik ja me ka saame ise hakkama kui vaja,sellegipoolest on hea kui on kellegi abile loota,mis tänapäeval tuleb suuresti kasuks,eriti majanduslikus mõttes. Kui vaadelda Euroopa kaarti,võib see väike riik üsna silma paista.Kuid kui vaadelda tervet maailma korraga on Eesti väga pisike,ja paistab vaevu silma. Ta pole küll suur riik sõna
Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt Vanade eestlasete arvates näitas see rändindudele teed nende rännakul lõunamaale. Ta läbib Oroioni, Kaksikud, Sõnni, Veomehe, Perseuse, Kassiopeia ja Kefeuse. Luige heleda tähe Denebi kohal hargneb Linnutee kaheks. Suurem haru suundub Altairi juurde Kotka tähtkujus, väiksem Lüüra ja Maokandja tähtkuju, jätkudes ka taeva lõunapoolkeral. Kui meil õnnestuks Linnuteed tervikuna vaadelda, täheldaksime, et ta moodustub taevasfääril ligilähedaselt suurringi
Viimaseks põhjuseks võib lugeda seda, et paljude eestlaste südametunnistus polnud puhas. Palju oli reetureid, kes olid nõrga iseloomuga ning lasid ennast ilma mingisuguste takistusteta ristiusutada. Olles ristiusustatud, siis läksid baltisakslaste poolt ristiusustatud eestlased ka vastaste poole peale ning sõdisid omade paganate vastu. Sõdimise käigus kutsusid nad ka miteid teisi eestlasi ristiusku ning see vähendas tohutult eestlasete kokkukuuluvust ning võimalust vabadus koju jätta. Eestalsed oleksid pidanud mõtlema soovile oma vabadus säilitada. Eestalsed oleksid pidanud mõtlema vabadusele,aga kuna see puudus oli võit võimatu. Kas siis eestlastel oleks olnud võimalust muistne vabadusvõitlus võita? Mina leian et see oleks olnud võimatu. Eestlased olid arvulises vähemuses, nende oskused kasutada relvi olid minimaalsed. Suhted naabritega oleksid võinud olemas
Sellest tulenebki see, et eestlased oleks suutnud oma maad hoida, kui neil oleks abiks olnud arvestatavad liitlased. Lisaks ei olnud ka kõikide eestlaste südametunnistus puhas. Palju oli reetureid, kes olid nõrga iseloomuga ning lasid ennast sakslastel ristiusutada. Olles ristiusustatud, siis läksid need eestlased ka vastaste poole peale ning sõdisid omade paganate vastu. Sõdimise käigus kutsusid nad ka miteid teisi eestlasi ristiusku ning see vähendas tohutult eestlasete kokkukuuluvust ning võimalust vabadus koju jätta. Ka siin oleks suutnud eestlased suurendada oma soovi vabadust säilitada. Selle jaoks aga oleks pidanud rahvas üksteist tundma ja teineteise uskuma, et ühes koos me suudame seda. Inimesed oleksid pidanud mõtlema vabadusel ning mitte kaasa minema vastaste meelitustega. Seega järeldub sellest tõsiasi, et ühtne rahvas oleks olnud positiivne tegur vabaduse eest võitlemisel.
maha minna, siis nad äratavad ja teavitavad sellest neid. Varguseid tavaliselt pikkamaarongides ei esine. Inimesed on üsna tavalised ja sõbralikud, kes ei ole tulnud sinna, et kaasreisijaid röövida, nii et enamasti ei pea oma pagasit WC´sse kaasa tirima. (M. Matiisen (2009)) 1.2. Siberi plussid ja miinused Siberis võtavad reisijaid/turisme vastu üldiselt väga sõbralikud ja suhtlemisaldid inimesed, eestlasete mõistes soodne transport ja majutus. Autosid sealkandis ei soovitata rentida. Rongiga, kui ka marsalaadsete sõidukitega saab üsna soodsalt sõita piisava sagedusega. Muidugi on seal ka reegel. Et sõidukis peab olema neli inimest, kes soovivad ühte suunda sõita. Eestis pärit turistile võib olla harjumatu aga teeninduskultuur. Sealsed teenindajad on ühte lugu tigedate nägudega ja tekitab kliendile tunde, et kuningas ei ole mitte klient vaid hoopis teenuse pakkuja või kauba müüja
annaabi.ee 
