” (lk 206) Kindlasti on selles oma jagu tõtt, eriti kui rääkida esimese Eesti aegsest ajalookästilusest. Siiski näib mulle, et Hvostov alahindab tänaseid eesti ajaloolasi ja ülehindab keskmist eestlast. Nii palju kui ma omaajaloo tundidest kaasa olen võtnud, ei mäleta ma, et oleks maha salatud, et et eestlased ilmselt terroriseerisid latgaleid, et üks maakond läks mõnigi kord sõtta teise vastu, et eestlastel polnud oma riiki ega kirja. Mis keskmisesse eestlasesse puutub, siis teab ta tõenäoliselt midagi Lembitust, Kaupost ja Ümera lahingust. Väide”Enamus meist jätkab muistset vabadusvõitlust nende vastu, kes on ammu hauas.” tundub lausa jabur. Kuigi Hvostov laskuks justkui ühest äärmusest teise, on tema mõttekäigud minu aravtes igati huvitavad ja tervitavad. Kõik, mis paneb inimese ja mõtlema ja tekitab diskussiooni on ühiskonnas edasiviivaks jõuks. Eesti, olgu ta siis vaid mõtteline, vajab inimesi, kui julgevad
Järjest enam on näha inimesi, kelle silmis velkleb kaval-rõõmus tuluke, millest kumab välja enesega rahulolu ja seda, et ka muu maailmaga ollakse rahujalal. Need inimesed kiirgavad soojust ja jõudu. Sellised inimesed säravad ise ja annavad julgust ja tuge ka teistele edasi minna. majanduskriis aeg avastada iseennast! Lõpetuseks Öeldakse, et pessimistil on hea elu: tal on kas õigus, või on ta meeldivalt ülaltunud. Mina tahan uskuda eestlasesse kui optimisti: et ta eelistab meeldivatele üllatustele stabiilset sisemist rahulolu ja teadmist iseenda väärtuslikkusest. Näited Tartumaa Aasta Õppija Tiia Peetsu (51) Nagu saab lugeda Andrase (Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon) kodulehelt, oli Tiia Peetsu pikki aastaid töötanud ühel ja samal kohal, kus sai selgeks, et ,,ainus võimalus ellu jääda on teiste tunnestest mitte hoolida; kus käib mõttetu rebimine selle nimel, kes on parem;
See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli reaktsiooniks baltisakslaste kontseptsioonile, kus Baltikumi ristimist peeti kultuuri toomiseks seni metsikule maale, kus varem sisuliselt mingit ühiskondagi ei olnud. Nende kahe vastandliku kontseptsiooni pingeväljas sündis
“. Vanematele olen tütar, vanemale õele olen noorem õde. Vanavanematele lapselaps. „Kes ma olen endale?“. Endale olen kaaslane ja seltsiline, oma otsuste vastuvõtja ja peegeldus peeglis. Siseelu, mõtted ja unistused, kartused, hirmud ja kavatsused on sealt puudu. KULTUURIDE ERINEVUSED Analüüsi ennast! • Mida sooviksid eestlaseks olemise kohta maailmaga jagada? • Mida eestlane olemine Sulle tähendab? • Mis Sa arvad, kuidas Sinusse kui välismaal viibivasse eestlasesse suhtuma hakatakse? • Kuidas Sa ennast välismaal ette kujutad? • Kuidas suhtud sellesse, kui Sind kutsutakse selliste sõnadega nagu „immigrant” ja „välismaalane”? KEELEOSKUS Puudulik võõrkeeleoskus takistab nii kooli sisseelamist kui ka üldist sotsiaalset suhtlemist. Keeleeksamid ja tasemetestid. MINEK! Välismaale õppima või tööle asumiseks vajalike dokumentide vormistamine ning muud ettevalmistused nõuavad aega ja raha
et kes see tema naine on. Külarahvas susistab, et see pole õige värk, nõnda hakkab poiss nõudma oma naise käest vastust, kes see naine on. On Ahti tütar, vetejumala tütar. siis tuleb talle meelde oma eelmine kodu, ta kaob ja noormees kaotab kõik. ,,Porkuni preili" Porkuni on Rakvere lähedal, paekivi. Ja seal oli mõis, kus oli mõisavalitsejateks kaks rüütlit, kes lähevad Ristisõtta, neil on ka kenda õde, Barbara armub eestlasesse. Kui need vennad tulevad tagasi, siis õde on rase ja vennad hukkavad tema armastatu ja õega teevad nii, et raiuvad Porkuni järve jäässe augu ja uputavad õe sinna ära. ,,Agulis". Ballaad ,,Taevaminek" peaks tulema meelde üks Astrid Lindgreni raamat, mis samuti kõneleb lastele surmast. ,,Vennad lõvisüdamed". Neitsi Maarja on nagu tema ema. Räägib kaastundest. ,,Orb" orb on vaenelaps, kellel kedagi pole. Inimesed mõnitavad ja narrivad teda. Inimesed ei julge olla nemad ise.