Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest. Pool saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt. Saare lääneosa on madal ja kivine, idaosas vahelduvad rannavallid ja liivaluited. Rohkesti leidub rändrahne
1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased
Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja šotlased. Hoolimata kohati tekkinud täiesti muurahvuselisest elanikkonnast, asus enamik sisserändajaist siiski elama eestlaste sekka ja ajapikku eestistus. 1629-Kunst ja arhitektuur XVII sajandi esimesel poolel lähtusid kunstnikud veel renessanss-stiilist, aga sajandi keskpaigaks sai kõikjal kunstis valitsevaks barokk. Eestis paistsid silma puunikerdajad, eriti Königsbergist pärit ja Tallinnas töötanud Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid muuhulgas ka jõukamate eesti talupoegade ja mõisaametnike haudadele püstitama hakatud rõngasristide tahumisega
ühiskonna elementaarse isikuvabaduse, mis omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes, noored astusid parteisse · kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Oli veendunud, et reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta · noorte aktiivsuse kasv · kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht · EKP eestistus mõne võrra 6. Muudatused sisepoliitikas stagnatsiooniperioodil. 1970ndail aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke ümberkorraldusi: · Johannes Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kes oli kremlikuulekas käsutäitja, Eesti saatus teda ei huvitanud. · 1978ndal aastal alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt
Soovides, et see oleks üliõpilaste omavalitsus, mis lahendaks noorte päevaprobleeme. Olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi muuta seestpoolt. 5 Noori suunati parteisse ja õhutati kõrgetele kohtadele astuma, et võim saaks nende kätte. Selle komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid 1967.1968 aastad ja nende keskuseks sai Tartu Ülikool. 1950. aastatel oli EKP olnud veel selgelt võõra võimu kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond. Feodor Klement asendati Moskvale truu Arnold Koobiga. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur.
Soovides, et see oleks üliõpilaste omavalitsus, mis lahendaks noorte päevaprobleeme. Olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi muuta seestpoolt. Noori suunati parteisse ja õhutati kõrgetele kohtadele astuma, et võim saaks nende kätte. Selle komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid 1967 ja 1968 aastad ja nende keskuseks sai Tartu Ülikool. 1950. aastatel oli EKP olnud veel selgelt võõra võimu kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond. Feodor Klement asendati Moskvale truu Arnold Koobiga. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur
Õpilasmalev (EÕM). *Komsomol oli muudetud noorte massiorganisatsiooniks, mida üliõpilased püüdsid demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Tähelepanu pöörati eelkõige rahvuskultuurile. Prooviti parandada Eesti rahva olukorda, noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et võim enda kätte võtta. Komsomoli organisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ja keskuseks Tartu Ülikool. *1960ndatel EKP mõnevõrra eestistus, suurenes eestlaste kaasarääkimine ENSV kõrgemas võimuladvikus, laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht. *1964 oktoobris kukutati Moskvas võimult Hrustsov ja tema asemele tuli Breznev, mis tähistas ,,kruvide kinnikeeramise" poliitika algust NSV impeeriumis. *ENSVs kestis sulaaeg 1968. aastani, kui NSV tankid lõpetasid ,,inimnäolise sotsialismi" ehitamise katsed Tsehhoslovakkias, millega purunesid ka Eesti rahvuskommunistide illusioonid nõukogulikku reziimi seestpoolt reformida.