Saller & Estonian Dream Big Band", kus artist esitab tuntud Smilersi laule uuendatud kujul koos bigbandiga. 2007. aastal ilmus album "Õhus on Smilers". Aastal 2011 ilmus viieteistkümnes stuudioalbum pealkirjaga "Viimane". Lisaks kontserditele ja tuuridele Eestis ja Soomes on Smilers osalenud heategevusüritustel ning esinenud Lõuna-Prantsuse Alpides ja Sharm el Sheikhis Egiptuses. Lisaks bändiliikmete endi poolt kirjutatud pop-rock stiilis originaallugudele on Smilers eestistanud, avaldanud ja esitanud Rod Stewarti hittlaulu "Da Ya Think I'm Sexy" (eesti keeles "Kas sa arvad, et olen seksikas", avaldatud albumil "Olen kuul" 1997). Albumid · 1994: "Smilers" (Hitivabrik) · 1996: EP "Take Five" · 1997: "Olen kuul" (Hitivabrik) · 1998: "Mõistus on kadunud" (Hendrik Sal-Saller / Elwood-Muusik / Hitivabrik) · 1999: "Suure surmaga läbi elu" (Hendrik Sal-Saller / Elwood-Muusik / Hitivabrik) · 1999: "1994-1996" (HyperElwood; kogumikalbum)
ilmus bändi juhtfiguuril Hendrik Sal-Salleril album "Hendrik Sal-Saller & Estonian Dream Big Band", kus artist esitab tuntud Smilersi laule uuendatud kujul koos bigbandiga. Smilersi seni viimane album "Õhus on Smilers" ilmus aastal 2007. Lisaks kontserditele ja tuuridele Eestis ja Soomes on Smilers osalenud heategevusüritustel ning esinenud Lõuna-Prantsuse Alpides ja Sharm el Sheikhis Egiptuses. Lisaks bändiliikmete endi poolt kirjutatud pop-rock stiilis originaallugudele on Smilers eestistanud, avaldanud ja esitanud Rod Stewarti hittlaulu "Da Ya Think I'm Sexy" (eesti keeles "Kui sa tahad sexy", avaldatud albumil "Olen kuul" 1997). Praegused liikmed Alates Smilersi asutamisest on bändi juhtfiguuriks laulja, laulukirjutaja ning kitarrist Hendrik Sal-Saller, kes on lisaks Smilersile kirjutanud muusikat ka teistele eesti artistidele nagu Ines, Supernova ja Gerli Padar. Ansambli ülejäänud koosseis on
valikuid rohkem, ei taha noored enam varakult pereelu alustada. Abiellumine ei ole enam moes, lahutuste arv on suur ja suhted tekivad ja purunevad kiirema tempoga kui vanavanematel. Erinevatest rahvustest abieludega on eestlane saanud võõrast verd oma soontesse ja geenidesse. Võib olla siin peitubki meie sitkuse, vastupidavuse ja vastupanu saladus kõigile katsumustele. Oleme võõra vere ja teised kultuurid vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud ja tasapisi eestistanud. Eestlaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda. Kellegi jaoks ei ole saladus, et on inimesi, kes elavad koos omasoolisega. Samamoodi elati juba Rooma impeeriumi päevil. Homod võivad vabalt elada ja nautida teineteist. Olen seisukohal, et mõnes teises riigis võivad homod abielluda, aga arvestades Eesti rahvaarvu ja iivet, tuleks meil sellest loobuda. Olen arvamusel, et ka lapsel on õigused- õigus naissoost emale ja meessoost isale. Otsida
tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega. Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest
Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. Kuulutati. Et aastail 1935 1937 käib nimede eestistamine lihtsustatud korra järgi ning maksuvabalt. Moodustati isegi Nimede Eestistamise Liit ning kohustati kõiki riigi- ja omavalitsusametnikke olema eeskujuks kõigepealt enda nimede eestistamisel ning vastava propagandaga oma sugulaste, tuttavate ja kodukoha elanike hulgas. Umbes 200 000 eesti perekonda oli oma võõrapärase perekonnanime eestistanud, kuid umbes 140 000 ehk 42% polnud seda teinud. Paralleelselt nimede eestistamisega alustati Eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Taheti jõuda niikaugele, et riigipühadel leviks sini-must-valge kõigiö linna- ja alevimajadel ning kõigis taludes vaeseimate kohtadeni välja. 1936. aastal suudeti rahvuslipp viia igasee teise talusse. Lipukampaania kõrval hakati hoogsalt propageerima kodukaunistamist. Leiti, et Eesti aarelinnade ning külade välisilme jätab palju soovida
lisandus võimalus muuta nime siis, kui soovitakse mitmest teisendist ametlikustada ainult ühte. Seati piirangud nime valikule: ei tohtinud võtta tuntud tegelase või üldtuntud sugukonna perekonnanime. Nimemuute otsustajaks jäi siseminister, kes pidi kahtluse korral ära kuulama keeleteadlaste arvamuse. Kehtima jäi endine kolmekuuline vaidetähtaeg. Uuendusena loodi siseministeeriumis perekonnanimede kaitseregister, kuhu võisid oma nime 25 krooni eest lasta kanda need, kes olid oma nime eestistanud pärast 17. detsembrit 1919. Kaitseregistrisse kantud nime võis edaspidi anda vaid nimeomaniku sugulastele. Ka sellel seadusel oli mõningaid puudusi. Vaidetähtaeg kolm kuud oli liiga pikk. Otsustaja jäi endiselt rahvast kaugele, kuigi sooviavaldusi võisid juba vastu võtta ka kohalikud perekonnaseisuametnikud. Nende osalus piirdus siiski vaid andmete kontrollimisega ja dokumentide edasisaatmisega siseministrile. Seadus ei võimaldanud oma nime kaitsta põliste eesti nimede kandjatel
sisulistest muutustest ei ole vormistuslik külg oluliselt paranenud – ka siin esineb trükitud kavas hulk ebatäpsusi, millele on juhtinud tähelepanu V. Ojakäär (2000: 331–334). Ta arvab, et A. Mutsul pole olnud kasutada trükitud kava ja et ülaltoodud kava on taastatud muusikute mälu või märkmete põhjal. Sellele mõttele viib teda asjaolu, et R. Flink ja H. Vellberg olid siis juba oma nime eestistanud, vastavalt Tavas ja Vellesaar, seega olnuks loomulik, et kavas oleks nad figureerinud oma uue nime all. Pillimehed kutsusid neid aga harjumuse kohaselt veel pikka aega endise nimega. See on siiski oletus, sest kavas on ka vigu, mida A. Mutsu tõenäoliselt ei oleks teinud: 5. numbril on autoriks märgitud sõnade autor, muusika autori Ottmar Klose nimi puudub, helilooja Sholom Secunda nimi puudub 6. palal, 9. numbri all on
annaabi.ee 
