saksa, vene ja soome keelest. Nii tekib släng, mille juurdumisel on sellest üsna raske loobuda. Võõrsõnade mõju eesti keelele võib pehmendada sõnade eestistamisega. See pakub mugavat lahendust probleemile, mis keeleteadlasi muretsema paneb. Näiteks inglisekeelne sõna download, mis tähendab eesti keeles midagi `alla laadima'. Algselt kasutati küll inglisekeelset terminit rohkem, kuid järjest enam on harjutud eestikeelse väljendiga `laadi alla'. Alati ei saa sõnu mugavalt eestistada, tõlkides nad lihtsalt ümber. On olemas terminoloogiaid, millel ei ole otsetõlget või siis tähendab otsetõlge hoopis midagi muud. Sõnu lihtsalt muutes eesti keele grammatikareeglitele kohaseks võib ta tunduda kohmakas ja veniv. Nagu on öelnud keeleteadlane Johannes Aavik: `'Kui meil tunnistatakse rahvusliku ja omakeelse kultuuri aadet ja soovi rahvusena püsida, siis on paratamatult vaja keelt arendada, rikastada.''-kutsudes nii üles inimesi uusi sõnu välja mõtlema
võimeline elama mõtleva inimesena. Keel näitab meie isiksust ja kuuluvust. Eesti keele kõnelejaid võib lähedases tulevikus olla niivõrd vähe, et ei suudeta mõista ega elus hoida selle keele kõiki nüansse ega tähendusregistreid. Eesti keeles kirjutatakse, teadmata, kas meie järglastele ei osutu need kirja pandud sõnad vaid keelt meenutavateks ridadeks. Siinkohal areneb edasi eestlaste absurdsus, me ei saa lapsi, uusi eestlasi, lihtsalt tehastes juurde toota. Ka immigrante on raske eestistada, sest meie kultuuril pole piisavalt ümberrahvustumist motiveerivat prestiiži. Kui immigrant ei ole valmis saama eestlaseks meie motiveeriva prestiiži puudumise tõttu, siis polegi ta eestlaseks saamist väärt. Kuigi meie tulevikuprognoos on tume, mõtleme ja elame eesti keeles edasi, sest absurdi loogika lihtsalt nõuab seda. Just nagu tegutses Kretuzwald „Kalevipoega“ kirjutades. Elame paratamatul oma absurdis edasi, olenemata sellest, mis tulevik meile toob, sest vastasel juhul
Rahvuslased pidasid suurtööstust Eesti majansusliku rikkuse aluseks. Eestis loeti suurtööstuseks juba tööstust, kus töötas 20-50 inimest. Nad polnud rahul, et paljud riigi toetusel töötavad ettevõtted kuulusid võõrkapitalile, mis ajavat taga vaid omakasu. 15. jaanuaril 1934 võeti vastu seadus, millega keelati kapitali väljavedu Eestist. Eesti kodanikke ja Eestis tegutsevaid juriidilisi isikuid kohustati tagasi tooma oma kapital Eestisse. Rahvuslaste survel tuli eestistada firmade nimed, juhatuse liikmed pidid oskama eesti keelt. Baltisakslastele polnud see eriti suur probleem. Kokkuvõtteks : Suur depressioon on väljend ajaperioodi kohta 1930-ndatel, kus kogu maailmas valitses majanduslik langus. Majandusajaloolased on otsinud Suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu
füüsikast, astronoomiast. Meil on olemas loomingulised rühmad ja koolkonnad, kes neid teadusi arendavad.Muidugi on matemaatika, füüsika üleilmsed teadused, aga siin mõeldakse, õpetatakse, kirjutatakse sellest eesti keeles ja Eesti keskkonnas. Eestluse seisukohalt on oluline, et loomingulise õhkkonnaga teadusrühmi oleks igas valdkonnas. Kultuuri loomingulisuses peitub kultuuri elujõud. Peame oma rahvuslust senisest järjekindlamalt arendama: gümnaasiumid tuleb eestistada, kodakondsus- ja keeleseadus ei tohi lõdvendada, võõrtööjõudu tuleks võimalikult vähe sisse tuua. Ilmselt peame liikuma nn kodanikurahvuse poole, et Eestis on üks riigikeel(avaliku elu keel) ja üks poliitiline rahvus, eestlased. Osa neist küll omavahel ja kodus eesti keelt ei räägi, ent on riigile lojaalsed ja oma kultuuri diasporaana ei esita etnilisusel põhinevaid poliitilisi nõudmisi. Eesti keel on eestluse tuleviku seisukohalt keskse tähtusega. Kuni 19. sajandi
Ka lätlased nimetavad Rootsi aega heak, kuna reduktsiooni viidi läbi kogu Liivimaal. Eestirootslased ehk rannarootslased Rannarootslaste õiguslik staatus erines eesti talupoegade osas selle poolest, et nad olid isiklikult vabad. Reduktsiooni käigus müüdi nad aadlikule ja sellega seoses tõsteti nende makse, nõuti et nad teeksid rohkem päevi teotööd. Kui nad hakkasid vastu siis see suruti vägivaldselt maha ja püüti neid „eestistada“ (et neil oleksid sammad õigused ja kohustused nagu eesti talupojal). Rootsi riiginõukogu otsus (30.sept.1684a): „Kui mõisahärrad neid liigselt koormavad on neil õigus öelda oma koht üles ja pärast võlgade tasumist asuda elama mujale“ (Ajalooline Ajakiri, lk.392). Eestlase identiteet Rootsi oli riik, mis esmakordselt Eesti ajalooväitel ühendas praeguse Eesti ala ühtse võimu alla,
lühiajaline. Pikema puhkuse kohana oli Narva-Jõesuu populaarne just peterburilastele. Praegu takistab nende saabumist riigipiir ja venekeelseks ning -meelseks muutunud Narva-Jõesuu on hääbuv ning lagunev linn vähem kui 3000 elanikuga, mis endiselt ootab Peterburi puhkajaid seni asjata . Olukord pole siiski päris lootusetu, sest ka eestlaste hulgas on Narva-Jõesuu liivarannal hea maine. Kui puhkeasutused korralikult välja ehitada ja linn "eestistada", võib sellest saada isegi rahvusvaheline kuurort. Mingit toibumist on juba märgata, Narva-Jõesuusse on hakanud tulema Eesti enda puhkajaid, kes otsivad rahulikumat kohta. Uuem projekt on Hispaania kapitaliga rajatav veepark. Mere ääres on veel Toila, mis kujunes suvituskohana, seal asus kunagi Eesti presidendi suveloss, praegu on seal väike, kuid edukas sanatoorium. Nõukogude ajal Toila rajatud nigela kalatehase asemele on nüüd ehitatud uus ja korralik.
annaabi.ee 
