Cressida", "Lpp hea, kik hea", "Mt mdu vastu"; V "Tragdiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"; VI "Tragdiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"; VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused. Prast viimase kite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr. 10, lk. 577585).
Vägivald armastab vabadust, Tahab teda võita ja vallutada --------------------------------------- P.-E.Rummo 6.2 1960ndate proosa ja draama Proosa uuenemine ja sotsialistlikust realismist eemaldumine ei toimunud ainult ideoloogilisele ,,sulale", vaid ka mõjutustele Lääne moodsa kirjanduse eestinduse kaudu. (E:Hemingway, E:M:Remarque, J.D. Salinger, Th. Mann, H. Hesse, Fr. Kafka, A.Camus, J.-P. Sartre). Proosa muutumine oli aeglasem. Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning ainet ammutati lähiminevikust (maailmasõda, stalinism). Üksteise järel teadvustatakse valusad ja mahavaikitud ajalooseigad: 1941.a juuniküüditamine ja
* V "Tragöödiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"; * VI "Tragöödiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"; * VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused. Pärast viimase köite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr. 10, lk. 577585). Kirjandus · Karin Kask, "Shakespeare eesti teatris". ENSV Teatriühing ja Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 · Aleksander Anikst, "Shakespeare". Vene keelest tõlkinud Ester Jaigma. Eesti Raamat, Tallinn 1972 · Aleksander Lipkov, "Shakespeare kinolinal". Vene keelest tõlkinud Jüri Pärni. Eesti Raamat, Tallinn 1979
V "Tragöödiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"; VI "Tragöödiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"; VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused. Pärast viimase köite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr. 10, lk. 577–585). Kirjandus Karin Kask, "Shakespeare eesti teatris". ENSV Teatriühing ja Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 Aleksander Anikst, "Shakespeare". Vene keelest tõlkinud Ester Jaigma. Eesti Raamat, Tallinn 1972 Aleksander Lipkov, "Shakespeare kinolinal". Vene keelest tõlkinud Jüri Pärni. Eesti Raamat, Tallinn 1979
(Loorits, 1989). Kaasaegsetest uurijaist mainitagu M. Kõivat, R. Hiiemäed (vt nt "Eesti rahvausundis toob haigust kurat" Kodutohter, 7/8, 2000. Lk 32,34), M. Kõivupuud (vt nt Rahvaarstid Võrumaalt. Võru: Võro Instituut, 2000), R. Sõukanda jt. Keda huvitavad ajaloolised meditsiinilised (tervishoiulised) tekstid eesti keeles, kuid puudub soov või oskus minna arhiividesse ehk lugeda antikvaarse väärtusega kirjandust, need võivad võtta kätte K.E.v. Baeri doktoritöö eestinduse (Eestlaste endeemilistest haigustest, Loomingu Raamatukogu, nr. 33, 1976). Huvitav lugemispala on 1976. a ilmunud P. E. Wilde Lühhike Õppetus faksiimileväljaandena. Samuti on viimasel ajal kirjastus Ilmamaa oma Eesti Mõtteloo sarjas taasavaldanud mh ka meedikute kunagi kirjutatut (J. Luiga näiteks), väljaspool antud sarja on Ilmamaalt ilmunud ka K. Koniku kirjutiste taastrükk. 27 Historiograafia käesoleva mõiste levinuim tõlgendus, mida ka siinkohal silmas peetakse,
"Päevalehe" ajal käis Luiga tihti välismaal, ka aastail 1928 ja 29, arvatavalt siis ta selle laulu eestindaski. Laulu sünniloost on Aarne Viisimaa jutustanud järgmist: "Elasime tookord Kivimäel, kust Tallinnasse sõitsin rongiga. Sageli tuli samasse vagunisse Luiga, kellega oli huvitavaid vestlusi. Kord jutustas ta vaimustusega oma muljeid Rootsi reisist. Korduvalt oli ta sääl kuulnud ilusat laulu lapsepõlve kodust. Ja ta luges mulle pisarsilmi ette oma eestinduse." Georg Eduard Luiga elas kõigest seitsmekümneseks. Pool sajandit aktiivset ajakirjanikutööd tähendas seega, et enamuse oma elust pühendas ta trükisõnale. Saanud koolmeistrikutse nagu tolleaegseist ajalehetegijaist suur hulk (alates Jannsenist), töötas ta kolm aastat õpetajana Tartumaal, oli korraks (1890-91) "Oleviku" toimetuses ja seejärel ligi kümme aastat Venemaal eesti asundustes Simbirski ja Tobolski kubermangudes. Pärast seda pühenduski ta ajakirjandusele,
annaabi.ee 
