P ärast Muistset vabadussõda 1227. aastal jagati Eestimaa 4 võitja vahel. Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks.
1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla 1227- ajasid vallutajad kokku tohutu väe- Hendriku järgi 20 000 meest ning suundusid üle jää Saaremaa poole 1242- peeti Peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased 1236- Mõõgavennad said Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt hävitavalt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga 1241- 1343-1345- Toimus Jüriöö ülestõus 1346- Taani kuningas müüs taani kuningas selle ala, mida kunagi eestimaana tunti Saksa ordule. Eestlaste elukorraldus muinasajal-lätlased kutsusid eestlasi igaunideks,venelased tsuudideks ja soomlased virolasteks;maa jagunes kihelkondadeks,mis olid liitunud surematek osadeks-maakondadeks;peamiseks elatusalaks oli maaharimine;ehitati linnuseid; ainus muinasjumal on Taara
tekkis riiklus (killustatud siiski); NEG.: maa jagati võõraste võimude vahel; vabadusvõitluse käigus langes võimekaim osa; eestlased kaotasid kauplemisõiguse, sealt sissetulekud, kaubandus läks võõrastele; eestlaste kultuur langes talupoegade tasemele Keskaeg Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana, Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja-Eesti aga Eestimaana. Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Võitjad jaotasid maa omavahel, pidades end juba täieõiguslikeks peremeesteks. Ühtset riiki Liivimaal ei moodustunud. Maa jagati osadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud valitsejad e. maahärrad. Nende valdused olid kui väikesed feodaalriigid. Taani kuningas oli samal ajal Eestimaa hertsog. Taani valduse nimetati Harju-Viruks. Ülejäänud alad allutati Saksa-Rooma riigi keisrile
ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54) Eestis ja Lätis vallutatud maad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdustes olev Põhja-Eesti oli tuntud Eestimaana. Liivimaa jagati üksikuteks osadeks (väikesed feodaalriigid), mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad: maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Liivi orduriik.Feodaalse killustumise ajajärku Eestis nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks. Liivi orduriik: Loodi 1237 a. Vormitud Mõõgavendade ordust (sai 1236. a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks.)
Maapäevadel ning nad käisid koos ka Maanõunike kolleegiumis, kuhu kuulus 12 liiget ning nad tegutsesid kuberneri juures, et aidata antud piirkondi valitseda. Rootsi aladel oli ka sakslastel kõige parem, sest neil oli kõige rohkem maad võrreldes teistega ja nad said kõige rohkem valitsusküsimustes kaasa rääkida. *) Rootsi aladel linnadega midagi ei muutunud. *) Rootsi aladel oli samuti luterlus. * Alates kolmekuninga ajast hakati Põhja-Eestit tundma Eestimaana ja Lõuna-Eestit Liivimaana. -) Parim viis Kolme kuninga ajajärgu ära tundmiseks on see, et olid kolm presidentkonda/vojevoodkonda, sest kunagi varem ega ka hiljem pole selliseid asju eksisteerinud. Rootsi aeg * Eesti alad läksid Rootsi võimu alla: -) Aastal 1583 läks esimesena Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Pljussa vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Venemaa vahel.
annaabi.ee 
