Vargamäe naistel ei olnud kummalgil kerge, isegi Pearu naine, Lambasihver, kannatas Pearu tegude pärast, kuna Pearu peksis, karjus tema peale, tegi oma vägitegusid kodus ja üleüldse pummeldas pärast kõrtsist tulekut kodus. Samuti kannatas Andres Vargamäele tulles, kuna ta sai aimu, et ta oli teinud lepingu elu ja surma peale. Nähes et tööd on sellest talus surmani, mõistis ta milliseks kujuneb tema elu selles talus. Lisa kannatusi tekitas Eesperele nende naabrimees Pearu Murakas, kes tahtis olla alati parem oma naabritest, napsates siis Andrese ideed ja need esimestena täide viimast, kuid Andres ei lasknud ennast sellest häirida, kuna talus oli suuremaidki probleeme. Suuri hingelisi kannatusi tõi Krõõdale tema laste sünd, tüdrukute sünd, kuna talusse oli vaja töölisi ja abimehi, ennekõike oli vaja ju talule pärijaid , kuna tüdrukud lähevad niikuinii kodust ära mehele, kuid kes siis Vargamäe eest hakkaks hoolitsema
oli teha Vargamäel palju tööd, et ise hästi elada ning et tema kohapärijal oleks hiljem kergem hoolitseda isa talu eest. Andres armastas töötada, millegi endale kalli nimel. Varahommikust hilisõhtuni rabasid nad Krõõdaga tööd ning ega see elu neil kerge olnud. Ajapikku kasvas ka töömaht ning kahanes innukus rõõmsalt töötada. Tülikas naabrimees Pearu tahtis alati kõigist parem olla ning sestap hakkas ta ka Vargamäe Eesperele vingerpusse keerama, kord ujutas kraavidea vee üle kallaste, kord üritas valedega õiglust jalule seada ja palju muud. Need Pearu teod nõudsid ka Andreselt ja Krõõdalt rohkem tööd ja vaeva, et ikka ilusti ära elada. Krõõt, kes oli pikk, peenike ja õrnuke naine, rabas koguaeg tööd, sest ta teadis, mida tähendab Vargamäe tema mehele. Ta muudkui töötas ja töötas mõtlemata oma tervisele, isegi kui ta kandis last rinna all
hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari
Naine põgeneb aita. Siis tahab ta kaevu sittuda. Kogu pere tuleb paluma, et ta nii ei teeks. Lõpuks tuleb sulane, ja ütleb, et peremees lollused lõpetaks. Lõpetabki. Siis jagab Pearu kõigile saia. Tal tuleb tahtmine uute naabrite poole minna, kuid eit hoiab tagasi. Andres hakkab Pearuga nõu pidama, kuidas kraavi kaevata. Ta saab viimase lõpuks nõusse, et kahepeale maksavad, Madis kaevab. Aga kaevatud muld tuleb Pearu poole ajada. Pühade ajal tulevad ümberkaudsed inimesed eesperele külla, et uusi inimesi vaadata. Seal läheb meeste vahel jõukatsumiseks. Andres osutub kõige tugevamaks. Ta teeb ära ka Pearu sulasele Kaarlile, kes muidu kõige kõvem vend on. Jõudu katsutakse sõrme tõmbamises, kaikaveos ja maadluses. Lepitakse kokku ka sõnnikuveo plaanides. Kui sõnnikuvedamiseks läheb, siis on Andresel sõnnikut üsna vähe, oleks rohkem vaja. Kui jõuab kätte heinategu, siis hakkab Andres võitlust pidama võsa ja mätastega. Ta
klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas suur roll kordustel. Orkestrimuusikas on Eesperele tähtsaimaks zanriks olnud kontsert. Lisaks nimetatud teosele on Eespere kirjutanud klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983, 1988), flöödikontserdi (1995), "Concerto flato" flöödile ja kammerorkestrile (2003) ning vioolakontserdi (1997). Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat. Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat.
VI - Nelipüha oli esimene suur püha uues kodus, selle puhuks pandi kased ukse juurde - Plaanivad ehitada uusi kambreid, naine unistab vahest inimeste ja loomade vahel, unistavad ilusast õuest - Kõik lähevad pühapuhul kirikusse, ka karja-Eedi tahtis, kuid tal polnud midagi jalga panna, siiski kutsusid perenaine ja mees teda vankriga kaasa sõitma kirikuni - Eedil lubati saia võiga süüa ja noore märaga ratsutada - Nelipüha viimasel pühal tulid Eesperele külla ümberkaudsed pered, neile anti süüa ja juua - Lauldi, tantsiti, katsuti rammu - Kõige tugevamaks arvati Pearu sulast Kaarlit, kellega hakati rammu katsuma, taheti sõrmkooku vedada, keegi ei julgenud või tahtnud Kaarli vastu rammu katsuda, lõpuks ilmus Rava Kustas, kes oli nõus, tuuseldasid mööda õue, Kaarel jäi võitjaks - Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu korda veel proovida, kuid ikka võitis Andres
annaabi.ee 
