lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus ja röövimisstseenides. Maalikunst Itaalias Barokkmaal sündis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks Bolognas töötanud Carracci perekonda kuulunud meistrite usu teemalised või antiikainelised seinamaalid. Nemad olid ühed varajasemad suurmeistrite jäljendajad. Samal ajal oli ka teine suund realistlik suund, kus vastupidiselt kujutati kõike väga loomutruult. Selle suuna levitajaks oli Michelangelo Caravaggio (1573 1610). M. Caravaggio: Lautomängija M.Caravaggio: Püha Peetruse ristilöömine Aitäh kulutatud aja eest!
pühakute teatraalsed estid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenide. Maalikunst Itaalias Barokkmaal tekkis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks Bolognas töötanud Carracci perekonda kuulunud meistrite usu teemalised või antiikainelised seinamaalid. Nemad olid ühed varajasemad suurmeistrite jäljendajad. Nende suunaks oli, et maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav. Reni, Pomenchio ja Guercino jälgisid vendade õpetusi. Samal ajal oli ka teine suund - realistlik suund kus vastupidi väga loomutruult kujutada. Selle suuna levitajaks oli Michelangelo Caravaggio (1573-1610). See rahvalik maalija
taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. 4 Maalikunst Itaalias: Barokkmaal tekkis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks Bolognas töötanud Carracci perekonda kuulunud meistrite usu teemalised või antiikainelised seinamaalid. Nemad olid ühed varajasemad suurmeistrite jäljendajad. Nende suunaks oli, et maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav. Reni, Pomenchio ja Guercino jälgisid vendade õpetusi. Maalikunst Hispaanias: Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias. Seal loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked
vahelduvad aknad ja poolsambad. Aknaid kroonivad renessansipärased viilud. Tambuuri lõpetab friis, kus girlandidega kaunistatud osad vahelduvad eenduvate arhitektuuriliste pindadega. Tambuurilt tõuseb kuppel, selle harja kroonib väike ümartemplit meenutav "latern". Kupli monumentaalsus, selle proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus mõjub äärmiselt suursugusena ja kaunina. Peetri kiriku kuppel on mitme sajandi jooksul olnud arhitektide eeskujuandvaks ka väljaspool Itaaliat. Pärast Michelangelo surma jätkunud ehitustööde käigus muudeti täielikult kiriku põhiplaani. Kirik valmis lõplikult XVII sajandi algul. 15 6. RENESSANSI SKULPTUUR Skulptuur hakkas 15. sajandil järjest rohkem taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kuulsaimate skulptorite Lorenzo Ghiberti (1378-1455), Donatello (1386-1466) ja Andrea del Verrocchio (1436-1488) looming näitab seda üldist suunda, mille poole püüdlesid tolle aja kunstnikud
poolsambad. Tambuuri lõpetab friis: girlandidega kaunistatud osad vaheldumas eenduvate arhitektuuriliste pindadega. 2. Kuppel, üle 100 m kõrge ja 42 m läbimõõduga, tõuseb tambuurilt. 3. Kupli ülemist ava kroonib väike ümartemplit meenutav ,,latern". Kupli monumentaalsus, selle proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus mõjub äärmiselt suursuguse ja kaunina. Peetri kiriku kuppel on mitme sajandi jooksul olnud arhitektidele eeskujuandvaks ka väljaspool Itaaliat. Veneetsia kuulsaim meister oli Andrea Palladio, kes püüdis järjekindlalt matkida antiik- arhitektuuri, sest ta oli veendunud, et ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. Palladiot iseloomustas usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv ning millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu. Oma teooriaid arendas ta 1570
annaabi.ee 
