Neist said vabakslastud. Enamasti mõjukad ja rikkad inimesed, mõned tõusid isegi keisrite usaldusalusteks. · Perekonnas kuulus, aga võim perepeale. Naine, lapsed, alaealised tütred ja täiskasvanud pojad koos kaasadega pidid alluma perepea võimule. Pereisal oli õigus pereliikmeid surma mõista. · Naised olid isa, abikaasa või mõne meesugulase eeskoste all. Poliitilised õigused neil puudusid. · Abielu tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskostele (tavaliselt sõlmiti murdeeas) · Naisel oli võimalus ka sõltumatult ise elada, kuid seda erandjuhtudel. Need naised võisid oma vara ise jagada ja sõlmida abielu oma soovide kohaselt. Rooma ehituskunst · kivist teed ja sillad · veejuhtmed ehk akveduktid, mis varustasid linna veega · kanalisatsioon · põrandaalused kütmise süsteemid · kasutati ehitamiseks tellist, pidulikematel juhtudel kaeti ka marmoriga
· Aristokraatlik eluviis rikastel ja suursugustel oli rohkem võimalusi. Tähtis oli konkurents, igaüks proovis olla teistest parem. Kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad. · Abielu ja pere naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid oma abikaasale ja nad pandi juba varases eas mehele. Poolte kokkuleppel võis ka abielu lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja läks taas oma isa või muu meessugulase eeskostele. Mehed võisid naisi petta. Eesmärk oli saada terveid järglasi. · Naiste roll naised pidid olema alandlikud ja kuulama oma mehe või isa sõna. Nende kohus oli hoida majapidamine korras ja söök laual. Samuti pidid nad sünnitama terveid järglasi. Sport, Olümpiamängud Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või poliitilist edukust. Nad sportisid alasti. Kuna tekkis soov võistelda, kujunesid aja jooksul välja Olümpiamängud. Need olid iga 4 aasta tagant ja
aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid. Suurfeodaalid (vürst, hertsog, krahv)- ülesandeks oli riigi sõjaline kaitse. Omasid vasalle (väikefeodaale) andisid neile omakorda maad, vasall andis truuduse vande. Väikefeodaalid (parunid)- neil olid oma talupojad ja mõis. Vasall pidi kaitsma oma isandat, pidi tundma rüütlikombeid ja olema sõjaväeteenistuses. Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad olid täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele; talupoeg ei tohtinud oma maalt lahkuda; pidi osa oma saagist andma isandale. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetusvaubanduse vahendusel. Pärast Lääne- Rooma keisririigi langemist toimus majanduslik ja kaubanduslik allakäik, inimesed hakkasid tootma enesele rohkem kui müügiks ja sealt areneski välja naturaalmajandus. Kultuuriline allakäik- keelati muistsed usupidustused (om,
Tütarde ja lastelaste puhul piisas ühest mantsipatsioonist perekonnapea poolt. Vabastatud pereliige lahkub perekonnast ning temast saab enda perekonna pea. 6 6 A. Berger. Encyclopedic Dictionary of Roman Law, volume 43, part 2. 1953, p 451 7 5. Abikaasadevahelised õigussuhted 5.1. Abielu Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes. See tähendas tema üleminekut isa eeskoste alt abikaasa eeskostele. Rooma abielu oli ainuabielu ehk monogaamia. Perekonnapea võimu abielusuhetes nimetatakse manus'eks (käsi). Gaiuse ,,Institutsioonides" on välja toodud kolm abielu vormi: Confarreatio on religioosne akt, mis toimus preestrite kaasabil ning kümne tunnistaja juuresolekul. Coemptio on naise otsmine selle isalt või eeskostjalt mancipatio teel. Usus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. Siin on kasutatud igamise printsiipi. Kuid naistel oli võimalik seda ära hoida
Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel Ruunikiri- vanagermaani raidkiri Sunnimaisus- feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vaetada; üks pärisorjuse põhuitunnuseid Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad on täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele; feodalistliku mõisamajanduse tunnuseid Vasall- alamfeodaal Isikud Constantinus Suur (306-337)- tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. 326. Aastal valis ta Rooma impeeriumi uueks pealinnaks Byzantioni, mis nimetati 330. Aastal Konstantinoopoliks. Tema valitsusajal kujunes välja üldine usuvabadus. Attlia (406-453)- hunnide juht. Ta oli üks kardetumaid Lääne- ja Ida Rooma keisrite vaenlane; ta tungis kahel korral Balkanile, Galliasse
annaabi.ee 
