jrjest vetimaks, oigab aina oma valudes. Peale vestlust isaga lks Indrek ka ema vaatama. Ta sai aru, et ema on testi vaevas olnud, sest ta oli tundmatuseni muutunud. Ema vitis, et valud on tal sellest kivist, mis Indrek lapsena viskas ning millega ta pihta sai. Ema rkis talle oma esimesest mehest Jussist, kes enne enda lespoomist oli tahtnud Indreku isa Andrest tappa. Juss maeti aia taha ning ka ema tahtis oma matmispaika sinna. Indrek lubas teda aidata. 29. peatkk Indrek lks tagasi eeskambrisse. Ta rkis isaga ning lubas emale linnast mnda kangemat rohtu tuua, mis natukenegi valusid leevendaks. Siis kis ta lbi kik laudad ja vaatas le loomad. Ants tuli Indrekut vaksalisse saatma, et see saaks ise rongiga linna tagasi minna. Ants lks tagasi koju, Indrek ji rongi ootama. Rong aga ei tulnud, sest oli toimunud mingi nnetus. Rong tuli alles jrgmise peva pealelunal ning Indrek judis siiski htuks linna. Koju judes polnud seal kedagi. Vanemad olid linud Kristit laevale saatma.
staabi liikmed kokku umbes kakskmmend inimest (C. W. Ceram, lk 209). Carter toob oma loetelus nimeliselt ra ainult kolmteist inimest. Lohakus, mis nib vabandatavana, kui silmas pidada sellele thelepanuvrsele pevale eelnenud ja jrgnenud sndmusi. Carteri maininud egiptuse inspektorite hulka kuulusid provintsikuberner Bey Fahmy ja Egiptuse armee lemjuhataja sir Lee Stack Sirdah. Arheoloogide staapi kuulusid assistendid Astor, Brure ja Callender ning mlemad teadlased Alfred Lucas ja Arthur Mace. Eeskambrisse olid toodud toolid, mlemad elusuuruses kujud peakambri sissekigu juures olid varjatud laudadega. Kambrisse oli toodud elektrivalgus. Kiviukse ette oli ehitatud platvorm, millel seisid Carnarvon ja Mace, kes vaheldumisi eemaldasid kive, mida Carter haamri ja meisliga seinast lahti murdis. Kui Carter oli seina raiunud lapsepeasuuruse ava, suunas ta elektrilambi selle kaudu pimedusse. Arheoloogidele sras vastu terve kullast sein nii kaugel, kui ngema ulatus.
sisaldav võrkkest e. reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil
reetina. Võrkkestal on silma optilise telje kohal tsentraallohk, mis on päevavalguses kõige teravama nägemise paigaks. Tsentraallohust nasaalselt paikneb nägemisnärvi väljumiskoht, optiline papill, ning seal valgusretseptorid puuduvad. Seepärast kannab see piirkond pimetähni nime. Silmaava moodustab vikerkest e. iiris. Vikerkest on pigmenteerunud struktuur, mis sisaldab lihaskiude pupilli ava reguleerimiseks. Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased
Juss oli vaikne, rahulik ja töökas, aga Mari oli jutukas ja ei jäänud Jussile töös sugugi alla. Juss oli välimuselt jässakas ja kõverate jalgadega ning Mari narris teda sageli seepärast: "Jussike, Jussike Vargamäe ussike". Juss kannatas, kannatas kuni tahtis ühel päeval end seepärast ülesse puua. Kuid Mari sai jaole ja ühise jutu käigus selgus, et Juss armastas Marit. Noored otsustasidki abielluda ja pererahvas lubas neil sauna eeskambrisse elama jääda. 12. Oru Pearu ja Mäe karjapoiss (XIV, XV ptk.) Eesperel on uus karjapoiss, Mardi nimeline. Ühel päeval tuli Mart ja ütles, et Eespere heinamaad puha vee all. Pearu oli kraavile tammi ette teinud ja kui Andres läks õigust nõudma, seletas Oru peremaas, et tema tahab oma heinamaad kasta. Pearu pole nõus tammi maha lõhkuma, ütleb, et see on tema kraav ja on tema maa peal ja võib sellega talitada nõnda nagu heaks arvab
annaabi.ee 
