ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (maailmaorganisatsioon) Asutatud 1945 Peakorter New Yorkis ja Viinis Peasekretär Ban Ki-Moon 192 riiki Eesti liitus 1991 Eesmärgid: · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast). Valitakse 10 mittealalist liiget. Otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2) Julgeolekunõukogu Rahu ja julgeoleku tagamise organ. 5 alalist liiget , kellel on vetoõigus: Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Suurbritannia 10 mittealalist liiget, kes on va...
parlamendil sõnaõigust - parlamendil on sõnaõigust ka „kaasotsustamismenetluses“, kui on vaja nii MN kui Euro parlamendi nõusolekut. Euroopa Kohus Kohtul on ainuõigus EL-u aluslepingute tõlgendamiseks. Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik! -> kui mõne on liikmesriigi seaduse ja EL-u õigusnormi vahel on ebakõla, peab liikmesriik vastavat seadust muutma Euroopa Ülemkogug (ka EL tippkohtumine) H.V.Rompuy Euroopa Liidu eesistujad riigid: 2012 II pool- Küpros 2014- Kreeka 2013 I pool- Iirimaa Itaalia 2013 II pool- Leedu 2015- Läti 2016- Holland/Madalamaad Luksemburg Slovakkia 2017- Malta 2018- Eesti Ühendkuningriigid Bulgaaria 5. MAJANDUS JA POLIITIKA Tootmistegurite liigid – MAA (loodusressursid, kliima, maa)
SHERIFF- Kujunesid 16.sajandini, olid kõige tähtsamad nii administratiiv kui kohtuvõimu esindajad. Olid suurmaavaldajad igas shires v countys. Said väga kiirelt kõige vihatumaks amentikuks, kuna tegutsesid jõuliselt kuninga huvides: finantsasjades, sõjanduses, kohtuasjades, kuninga korralduste ja seaduste kuulutamisel ja täitmise kontrollimises olid nad kuninga huvide kaitsjad. Liikusid ka ringi ja võisid tüliküsimusi lahendada. Olid ametlikud eesistujad ka krahvkonna kohtutes. Rahukohtunikud (justices of the Peace, JP), nende teke ja funktsioonid. Tudorite valitsusajal sisseseatud lordleitnanti (lord lieutenant) ametikoht. 14.sajandil tekivad. Parlament võtab vastu seaduse, et igas maakonnas tuleb nimetada 20 ametisse seadusekuulekad maavaldajad, rahukohtunikud. Võtsid sheriffidelt üle kohtu funktsioonid. Alguselt määrati neid abistama
Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb. · Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. · Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes. · Eesistuja korraldab mitteametlikke ministrite ja ametnike kohtumisi. · Eesistuja esindab liitu ELi organisatsioonides ja konverentsidel. EL-i eesistujad lähiminevikus: 2000 Portugal ja Prantsusmaa, 2001 Rootsi ja Belgia, 2002 Hispaania ja Taani, 2003 Kreeka ja Itaalia, 2004 Iirimaa ja Holland, 2005 Luksemburg ja Suurbritannia, 2006 Austria ja Soome. EL-i põhiseaduse lepingu kohaselt hakkavad grupieesistumised olema kolme riigi kaupa 18 kuu jooksul alates 2007. aastast. 2007. a I poolel oli eesistujaks Saksamaa, II poolel Portugal. Jaanuarist 2008 pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujamaaks saav Sloveenia soovib ühendusse kaasata ka
näiteks liikmeksastumise avaldused. Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb. Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes. Eesistuja korraldab mitteametlikke ministrite ja ametnike kohtumisi. Eesistuja esindab liitu ELi organisatsioonides ja konverentsidel. EL-i eesistujad lähiminevikus: 2000 Portugal ja Prantsusmaa, 2001 Rootsi ja Belgia, 2002 Hispaania ja Taani, 2003 Kreeka ja Itaalia, 2004 Iirimaa ja Holland, 2005 Luksemburg ja Suurbritannia, 2006 Austria ja Soome. EL-i põhiseaduse lepingu kohaselt hakkavad grupieesistumised olema kolme riigi kaupa 18 kuu jooksul alates 2007. aastast. 2007. a I poolel oli eesistujaks Saksamaa, II poolel Portugal. Jaanuarist 2008 pooleks aastaks
teatud probleemi detailse analüüsi. Nad saavad kokku, siis kui tekkib vajadus. Kogu administratiivse tööd, mis on seotud Nõukoguga teeb Generaalne Sekretariaat. Seda juhib Generaalne Sekretär, kes on üks tähtsamatest EL-i esindajatest välis- ja kaitsepoliitikas. Sekretariaat koordineerib kogu Nõukogu tööd, nii töögrupide kui ka ministeeriumite tasandil. See tegeleb dokumentatsiooniga, tõlkimisega, nõustamisega, monitooringuga jne. Iga pool aastas vahetuvad Nõukogu eesistujad, näiteks Eesti eesistumise aeg, tuleb 2018 aasta jaanuaris juunini. Riigid vahetuvad tähestiku järjekorras. Eesistumise ajal riik saab rohkem mõjutada Nõukogu prioriteetide väljatöötamist. On koguaeg EL-i tegevuse ja meedia keskel. On olemas ka teatud miinused, esimene, et see on väga suur administratiivne koormus ja teine, et see on suur vastutus, mis võib mõjutada riigi prestiiži. Ülemkogu
· Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida. · Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes. · Eesistuja korraldab mitteametlikke ministrite ja ametnike kohtumisi. 33 · Eesistuja esindab liitu ELi organisatsioonides ja konverentsidel. EL-i eesistujad lähiminevikus ja -tulevikus: 2000 Portugal ja Prantsusmaa, 2001 Rootsi ja Belgia, 2002 Hispaania ja Taani, 2003 Kreeka ja Itaalia, 2004 Iirimaa ja Holland, 2005 Luksemburg ja Suurbritannia, 2006 Austria ja Soome. EL-i põhiseaduse lepingu kohaselt hakkavad grupieesistumised olema kolme riigi kaupa 18 kuu jooksul. Eesti saab Euroopa Liidu (EL) eesistujariigiks aastal 2018. ning Eesti partneriteks on siis Suurbritannia ja Bulgaaria. Euroopa Komisjon (European Commission) Paikneb Brüsselis
Likvideerimise seaduslikkuse garantiiks on ka asjaolu, et osanikel ja aktsionäridel on §-de 215 lg 4 ja 378 lg 4 alusel võimalus pöörduda kohtusse ja nõuda uue bilansi või vara jaotuskava koostamist või täiendavat likvideerimist. Kehtiv seadusandlus tunneb ka täiendava likvideerimise mõistet. Nimelt kui pärast registrist kustutamist peaks selguma, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel likvideerijate õigused või määrab uued eesistujad (§-d 218 lg 2 ja 381 lg 2). Vastava taotluse esitamiseks ei näe seadus ette eraldi tähtaega, järelikult allub see tsiviilõiguse üldistele nõuetele ja vastavalt tsiviilõigusele hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Nagu tuleneb eeltoodust, toimub vara jaotamine likvideerijate poolt koostatud jaotusplaani alusel (§-d 216 ja 379). Seejuures arvestatakse jaotamisel osade ja aktsiate nimiväärtusi, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti
annaabi.ee 
