küll lohe ja võitleb oma rahvale kätte tema varanduse, kuid sureb ise haavadesse. 2.Rüütlieeposte ehk kangelaslaulude iseloomustus. 11-13. saj. hakkab algkujul avalduma rahvateadvus.Sel ajal suureneb krislik- katoliikliku kiriku mõjuvõim, toimuvad ristisõjad.Sama perioodi lõpupoole pöörati ristiusku viimased paganad-balti rahvad. Laulude päritolu ei ole seniajani selge ega teata ka nende autoreid.Arvatakse, et kangelaslaulud kujunesid o rahvaluulest o lühematest eepilistest lauludest o muistsetest proosapärimustest o saagadest Kõik need ühendati mahukateks eeposteks.Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, kes saatsid end tavaliselt mõnel muusikariistal. Zanri nimetus tulebPrantsusmaalt. Kangelaslaulud 1. peegeldavad kaugemat ja lähemat ajalugu 2. kujutavad ajalugu kas faktidele või müütidele tuginedes 3. kujuneva rahvustunde kujunemist 4. ajaloo episoodides kirjeldatakse rahva hingelaadi, püüdlusi.
kaaskonda ning ülistasid oma luules nende tegusid. Arenenud värsikunst, leiutasid kenningeid. Võisid kokku puutuda trubaduuride luulega. 4.KANGELASLAULUD EHK KANGELASEEPOSED (KANGELASLAUL, ŽONGLÖÖRID, HULGAARID, ŠPIILMANNID) Hakkasid arenema 11. – 13.saj, avaldub rahvusteadvus, kristluse teenimine ja levitamine. Enne oli tähtsam sugukond, nüüd rahvus. Päritolu ega autor ei ole teada Kujunesid rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest + proosapärimused ja saagad „Kangelasteo laul“ (chanson de geste) pärineb Prantsusmaalt. Ette kandsid elukutselised laulikud: žonglöörid(pr), huglaarid(hisp), špiilmannid(saksa). Vahel võisid ka ise olla laulu autoriteks. Laulikute esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu saatmisele muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii žestide, näoilmete, labaste veidrustega.
Kuuluvad kirtslik-katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu alla, seetõttu on mitmetes neis kristluse teenimise ja levitamise vaim. Euroopa rüütlite kaheksa ristisõda toimusid XI XIII saj. Kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste "Rolandi laul", hispaanlaste "Laul minu Cidist" ja sakslaste "Nibelungide laul". Autorid teada ei ole, nagu on ebaselge ka päritolu. Romantismist pärineva arusaama järgi kujunesid eeposed rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest ning ühendati siis tervikuks. Allikaid oli küllap teisigi muistsed proosapärimused, saagad. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud: Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias hulgaarid, Saksamaal spiilmannid. Nad rändasid ühest maapaigast teise, esinedes enamasti pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade
Haribhadra (705-775) ja Hemacandra (1089-1172). Seikles Radzastanis ja Gujaratis. Kirjutas nii sankristis kui praakritis. Kirjutanud praktiliselt kõike. Dzainismis hulk nijuti kommentaare. Kommentaari osad on loodud aaria värsimõõdus, hiljem kirjutatud juurde veel kommentaare. Tihti on lisatud veel üks kommenteerimise kiht. Kõige olulisemad kommentaatorid- anti SUrI. Palju dzainistliku eepikat, kasutatakse budistliku ja hinduistlikku materjali. 1000 a. jooksul kirjutatud. Kõige kuulsam eepilistest tekstidest on Vimala Suri kirjutaud tekst ,,Paumacariya". RAmayanat kasutatud hinduismi kriitikaks. Vimala SUrist lähtuvalt hulgalt dzainistlikke töötlusi kirjutatud. purAna Veelgi populaarsem elulugude zanr. Isikute arv, kellest biograafiaid kirjutatakse- 63 tegelast. Rattakeerutaja. 27 vIrat ehk kangelast. Kõige vanem mAhapurAna. Kangleaste hulgas ka väljamõelduid isikuid. Kõige populaarsemad tegelased...ja MAhavIra. Kuulsaim teos sellest vallast ,,TriSaSTi-alAkApuruSa-caritra"
Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm" heitlik elukäik, vaimuhaigus. Tasso arvas, et ta teos on liiga ilmalik, kuigi inkivitsioonikohus nii ei arvanud. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutustab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuks jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus
annaabi.ee 
