nimetatakse seda, kui teatud kangelasele antakse jumalate poolt võit ära. Asudes võitlema on ära määratud, kes võidab ja kes kaotab, kuid tegelased ei tea sedea. Vahel sekkuvad jumalad ka võitluse käigus tegelastele vahele teatud looduslike nähtustena ja muudavad viimasel hetkel tegelase saatust. Sekkumisest tulevad ka tegelastel äkilised ja pulsiivsed otsused. Jumalate sekkumine müütides on ka kunstiliseks võtteks, kui tahetakse suunata tegevuskäiku vatavaltmütoloogilis-eepilistele traditsioonidele. Jumalad sekkuvad ka siis kui tegevuse loogikast või lauliku-kuulajaskonna tahtestn tulenevalt võiks olla teistsugune lahendus. Erinevalt inimestele on jumalad surematud, kuigi haavatavad. Inimene sõltub täielikult jumalete tahtest. 5 4.KANGELANE EEPOSES Paljudel rahvastel on eeposeid mille tegelasteks on kangelased. Eepostes kirjutatakse jumalatest ja inimkangelastest
millele pärastised luuletajad kogusid aina uut materjali, kuna teiste arvates Homeros oli hilisem luuletaja, kes kogus ja ühendas muistsed üksteisest sõltumatud lugulaulud ühiseiks tervikuiks. Absoluutset selgust ja üksmeelt pole selles küsimuses saavutatud täninigi, ometi tohiks kõige tõenäosem vaade eeposte saamise ja Homerose isiku kohta teaduste praeguse seisu juures olla järgmine.Trooja sõda kui rahvuslik suursündmus andis rohket ainestikku eepilistele laulikutele, aoididele, kes töötlesid luulevormisse proosalisi müüte ja jutustisi. · Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja.
Williams sai filmi ,,Lõuad" eest oma esimese Oscari originaalse muusika eest ning lisaks sellele soovitas Spielberg teda George Lucasele. Williams tegi Erich W. Korngoldi, Franz Waxmani ja teiste Hollywoodi kuldajastu heliloojate eepilise muusika Lucase filmiga ,,Tähtede sõda: osa IV - Uus lootus" (1977) taas populaarseks. Selle muusika sai ajaloo enim müünuks filmimuusika teoseks. Järgmise viie aasta jooksul kirjutas Williams palju eepilist muusikat suurtele ja eepilistele filmidele: ,,Superman" (1978), ,,Indiana Jones kadunud laeka jälil" (1981). Suur läbikukkumine esines aga filmiga ,,Südamelöögid" (1981), mis sai kriitikutelt hävitavaid hinnanguid. (John Williams Biography...: 2013) Väga hästi tuntud filmid, milles kõlab Williamsi loodud muusika on ,,E.T. - sõber kaugelt" (1982), ,,Juuraajastu park" (1994), ,,Schindleri nimekiri" (1995), ,,Reamees Ryani päästmine" (1999), ,,A.I. - tehisintellekt" (2002), ,,Harry Potter ja tarkade kivi" (2003) jpt
Värsid kahte peatüüpi: dipoodilised trohheilised värsid, mida katkestab tsesuur ja nn.rõhusilbistusega värsid, milles värsijala tõus ja sõnarõhk ei lange kokku. Nende värsitüüpide vaheldumine toob kalevalamõõdulisse runosse rütmielevust, tujukat, kuid reeglipärast liikuvust. Vanade rahvalaulude stiilivahendid on lihtsad: kordus ja algriim. Kõnekujundite kasutust vähe, võrdlused ja metafoorid eepilistes runodes nii haruldased, et nad torkavad silma. Omane eepilistele jutustustele on täpsus ja konkreetsus (omane andekatele laulikutele). Vähem andekatel esineb palju tarbetuid üksikasju. Kordused annavad hingetõmbepause. Kalevalamõõdulised runod ei jaotu stroofidesse ja nende värsse ei riimita. Loomupärane alliteratsiooni kasutamine. Alles 17-18. sajandil hakkas euroopaalikke traditsioone järgiv lõppriimilis-stroofiline luule kalevalamõõtu Lääne-Soomes ja hiljem ka idapoolsetel aladel kõrvale tõrjuma. 18
nad on elukauged ja jätkavad romantilist traditsiooni, millest tekkis terav vastasseis. Autoritaarne režiim mõjutas luuletajaid, kellest enamik olid uue riigikorra vastased. Kriitilisi mõtteid sai avaldada ainult satiirilistes lühiluuletustes või varjatud vihjetena. Ainult E. Hiir võttis valitsuse propageeritud tööeestluse ideed omaks – tema luule omandas ka seetõttu optimistlikuma põhitooni. Tähtis koht värsiloomingu üldpildis kuulus eepilistele suurvormidele: 2 värssromaani (Kärner ja Visnapuu). Ulatuslikumaid poeeme avaldasid Alle, Sütiste, Visnapuu, Ridala. Ridala regivärsilisse poeemi „Toomas ja Mai“ oli põimitud eepilisi rahvalaule. Alveri poeemidele „Lugu valgest varesest“ ja „Pirnipuu“ olid iseloomulikud vaimukas sõnastus, irooniline käsitluslaad. Luule arenes iseseisvusajal eriti intensiivselt. Esile tõusis palju andekaid luuletajaid, tänu kellele mitmekesistusid ja avardusid aineringid