Kui
saadud tabelis osutub mõne faktori korral, et Femp>Fkriitiline siis võime
võtta vastu otsuse, et uuritav faktor avaldab olulist mõju uuritavale
nähtusele antud olulisuse nivooga(0,05). Kui Femp
..8 kg/ha) Jämedaseemnelist rapsi külvatakse 6....8 (10) kg/ha Peeneseemnelist rüpsi külvatakse 6...8 kg/ha Varane külv võib olla tihedam, sest taimed jäävad väiksemaks Hilisem külv olgu hõredam, sest soojemal perioodil kasvab raps kiiremini, venib pikemaks ja võib kergesti varakult lamanduda Väetamine · N väetis suurendab proteiinisisaldust seemnes , proteiini- ja õlisaaki hektari kohta. Kogus varieerub olenevalt eelviljast ja eeldatavast saagist · Fosfor soodustab taime juurestiku väljaarenemist ja funktsioneerimist · Kaalium aktiveerib mitmeid ensüüme ja mõjutab ainevahetuse ja kasvuprotsesse. Parandab külma-, põua- ja seisukindlust, vastupidavust haigustele · Väävel on vajalik S sisaldavate aminohapete ja ensüümide koostises. Tagab normaalse N ainevahetuse · Mikroväetised. B, Mn, Mo väetatakse pritsimislahustega juureväliselt · Optimaalseks lämmastikuannuseks on suvirüpsil 80..
Suurematel töökiirustel jääb ebatasastel ja tihenenud muldadel kuni 15% seemneid mulla pindmisse kihti. Nende muldaviimiseks tuleks põldu külvijärgselt rullida. Samasugust võtet tuleks kasutada ka küntud põldudel. Saagilisa 400…600 kg/ha. Väga ekstreemsetes oludes (sügisel koristamata jäänud suvirapsi põld) töötas põimkülvik T-S rahuldavalt. 131. Taliteraviljade mullaharimine. Kesade harimine. Taliteraviljade külvieelne mullaharimine sõltub eelviljast, põldude kultuuristatusest ning ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast (künnipõhine või pindmine harimine, otsekülv). Tugevasti umbrohtunud ja ebatasastel põldudel on õigustatud mustkesa kasutamine. Harimisel võiks kasutada kombineeritud võtete süsteemi. Enne umbrohutaimede generatiivorganite moodustumist pritsida üldhävitava herbitsiidiga (maheviljeluse nõuete järgimisel jääb see tegevus ära); kahe-kolme nädala pärast harida põld (randaal, nugaäke vms) ning seejärel ~2
rühvelkultuuridel. Korduskünd peaks olema 4 5(7) cm madalam sügiskünnist (kui see oli 25 cm) 28 Kergemate muldade harimine: Wv = 55 65% Keskmiste muldade harimine: Wv = 50 65% Raskete muldade harimine: Wv = 50 55% Künnikihi kobestamisega me aeglustame (pankadesse) kuivamist. Teeme aurumist ja kuivamist aeglasemaks Külvieelse mullaharimisriista valik oleneb: 1) mulla lõimisest 2) umbrohtumusest 3) eelviljast 4) kivisusest 5) väetamisest jt tingimustest Harimissügavus sõltub sademeterohkusest Lahusagregaatne siin tehakse tööd valdavalt erinevate agrgaatidega. Väike tootlikkus, suur ressursside kulu Põimagregaatne suurtootlikud ja mitmete tööoperatsioonide ühendamine. Põimmasinad võimaldavad oluliselt paremini ära kasutada nüüdisaegse traktori veojõudu ja agrotehniliselt tööks sobivat aega
külvieelselt rohkem kui üks kord harida. Mitmekordsel harimisel peaks püüdlema selleni, et viimane harimine, mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Vali harimiseks sobiv riist Külvieelse mullaharimise riista valik oleneb mulla lõimisest, umbrohtumisest, eelviljast, kivisusest jt tingimustest. Katsed on näidanud, et umbrohupuhastel ja vähese kivisusega muldadel on riistade valik avar. Eelistada tuleks põimagregaate, sest nendega saab põllu külvivalmis ühe-kahe harimiskorraga. Enamasti on kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistad. Mulla kobestamine ja peenestamine saavutatakse siin mullaharimisriistade vedamisel mööda põldu. Nende tööorganid liiguvad mullas ainult riista edasiveo kiirusega
annaabi.ee 
