Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva. Arvati, et töölised ning sõdurid ühinevad ülestõusuga ning koos haaratakse võim Tallinnas enda kätte. Järjest üritati vallutada sõjakool, kaitseväe kasarmud, sõjaministeerium, Lasnamäe sõjalennuväli ja lennuväedivisjon, Auto-Tanki divisjon, kitsarööpmelise raudtee Tallinn- Väikse peajaam, peapostkontor, politsei ratsareserv, eeluurimisvangla, Toompea võimuasutused ning Balti jaam. Vallutuste ajal tapeti suurel hulgal nii kommuniste kui ka eestlasi, kuid enamus vallutuskatseid ei läinud korda. Et Tallinna aktsioon oli kogu riigipöördekatse seisukohalt keskse tähtsusega, siis jätsid kommunistid selle läbikukkumise järel ära planeeritud väljaastumised Tartus ja mujal Eestis. Pärnus toimus eraldi kooliõpetaja Jaan Rea organiseeritud mäss. 1
aasta ajaloolised sündmused tõmbasid L. Kullmani inimeste juurde, kes juhtunust rõõmu tundsid ning uut elu ehitama asusid. 1940. a. augustis astus ta Kommunistlikku Noorsooühingusse. Ta töötas vabatahtlikuna 7. Eesti laskurdiviisis sanitarina. Aprillis 1942. a. astub L. Kullman võitlejate ridadesse luurajana. Teda reedetakse. Luurajale jääb tegutsemisaega ainult 1943. aasta jaanuarini. Pärast arreteerimist hoiti L. Kullmani vangis Võrus ja Tartus. Saksa julgeolekupolitsei Tartu eeluurimisvangla valvur laskis 6. märtsil 1943. a. L. Kullmani maha.(3) Tõnis Lehtmetsa raamat ,,Pakane" räägib ühest tüdrukust kes sakslaste rünnaku ajal põgeneb Tallinnast laevaga Leningraadi mille ajal neid üritati põhja ajada lennikidega. Tüdruk oli hakkanud vabatahtlikuks kommunistiks ja ta õpetati välja Nõukogude Liigus spiooniks kes siis visat lennukiga eestisse vaenlase tagalasse informatsiooni koguma Liidu jaoks. Seda saatis ta raadio abil
Anvelt põgenes jaamast Pelgulinna poole ja tappis vihasena tee peal töölemineva mereväe kaptenmajor Karl Sterni, kes temast tänaval möödus. Pagari tänaval asunud sõjaministeeriumit saadeti vallutama 23-meheline lööksalk salakorteris Lai 7-8. Üllatusrünnak aga ebaõnnestus ja likvideeriti ministeeriumi enda jõududega. Mässajad põgenesid, aga üks, kes oli end kappi peitnud, jäi maha. Kullassepa 7 salakorterisse koondus 12 mässajat, kes pidid vallutama Vene 25 asuva eeluurimisvangla, vabastama vangid ja nad mässajatele appi tooma. Vangide hulgas oli palju 149 protsessil vangistatud kommuniste. Mässajatel polnud aga relvi, ainult joodipudelid ja käsigranaadid. Neid saadeti linnast varustama auto, mis aga kohale ei jõudnud, nii lahkusidki nad korterist paarikaupa, nagu nad sinna saabunudki olid. Kõige suurem oli aga teine pataljon 129 mässajaga. Seal oli ainult üks staabiliige. Aafrika tänaval asus 10. jalaväerügemendi kasarmu
-‐ rahvusvahelist menetlust ei takista: § kohtualuse ametikoht § kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteeid või meneltuse eritingimused Kohtuotsuse täitmine -‐ rahvusvahelise tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla -‐ karistust kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut 40 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester -‐ ICTY ja ICTR jaoks on loodud eraldi täitemenetluse institutsioon, nt § Lepib riigikdega kokku karistuse täitmise
1.kuuelise vangistuse kindralile. Rahvusvaheline Kohus ütleb, et karistus pole tõsine ja see kohtupidamine pole tõsine - see on näiline menetlus) ❏ Rahvusvahelist menetlust ei takista: - kohtualuse ametikoht - kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteedid või menetluse eritingimused KOHTUOTSUSTE TÄITMINE: ❏ Peamine karistus on vabadusekaotus ❏ Rahvusvaheliste tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla ❏ Karistus kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut RAHVUSVAHELINE KRIMINAALKOHUS (asub Haagis): ❏ Esimene alaline rahvusvahelisel lepingul põhinev üksikisikute individuaalse kriminaalvastutusega tegelev rahvusvaheline kohus ❏ Iseseisev rahvusvaheline organisatsioon ❏ Kohtunikke on vähemalt 18, kes valitakse statuudi osalisriikide assambleel 9.aastaks ja seda ilma tagasivalmisõiguseta
annaabi.ee 
