Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse.
ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. (parafüleetiline rühm - organismide rühm, millesse kuulub ka kõigi teiste rühma liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma, nt: protistid ja kalad). 2 Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed (tuumata organismid) vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Nendeks olid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi enne kambriumi algust tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Vanimate hulkraksete loomade
Elu päritolu: 1) on toimunud elu algne looming 2) elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt 3)elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Miller- 1953 tõestas, et nt H2, H2O,NH2 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Fox- 1960.a. näitas, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajad mikrokestad. Taimerühma evolutsioon 1) ainuraksed vetikad, tekkisid eeltuumsetest rakkudest vees.2) üherakulised tuumaga organismid 3)esimesed hulkraksed taimed vees(punavetikad) 4) maismaataimede kujunemine(algelised sammaltaimed, puudusid lehed ja varred) 5)varre ja lehtedega samblad. Ürgraikad olid esmased taimed, mis maapinda asustasid. 6) algelised sõnajalgtaimed 7) paljasseemne taimede teke (kuusk, mänd, kadakas, jugapuu) 8) õistaimed e. katteseemnetaimed. Valitsev taimerühm Maal.
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest
võrdlemine - Embrüonaalse arengu võrdlus kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud -geneetiline võrdlus geneetiline kood on sama, kuid aminohappeline järjestus erinev 3) Biogeograafia lähedaste alade liigid on sarnasemad kui kaugete alade liigid. 4) Tõu- ja sordiaretus saadakse uute tunnustega vorme. Taimeriigi evolutsioon- Esimesed kõige algelised taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees Umbes 410 ...440 miljonit aastat tagasi kujunesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel, hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad Paljunemine toimus eoste abil Järgmisena tekkisid maale sõnajalgtaimed, osjad ja kollad. Sõnajalg taimedest on tekkinud kivi ja pruun süsi. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja
luud hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. 13) Selgitage, millest on tingitud veresoonte lupjumine. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. Kõik need faktorid toetavad teineteist ning suitsetamine suurendab haigestumise riski veelgi. 3.RAKK 1) Tooge näiteid eeltuumsetest ja päristuumsetest ning ainuraksetest ja hulkraksetest organismidest. Eeltuumsetest bakterid; päristuumsetest - taimed, seened, loomad; ainuraksetest - pärmseened, osad hallitusseened, algloomad; hulkraksetest taimed, enamik seeni, loomad 2) Selgitage loomaraku rakuorganellide tähtsusi. Rakumembraan ümbritseb rakku, see eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast. Läbi rakumembraani toimub aine-, energia- ja informatsioonivahetus. Membraan täidab ka kaitseülesannet.
mitmekesistumine. Viimane on nendest peamine suund/protsess. Vanem liikidest hakkavad hargnema uued. Need muutuvad ühe erinevamateks liikideks ning millist nähtust kokku nimetatakse diveergentsiks. Makro evolutsioonil on biosüstemaatikas viis riiki, milles on omad hõimkonnad, klassid, seltsid, sugukonnad, perekonnad. Evolutsiooniline täiustumine, mis on üks suundadest, ei ole nii arvukas kui mitmekesistumine. Näited evolutsioonilisest progressist. Rakutasandil eeltuumsetest tekkivad päristuumsed üherakulistest hulkraksed, selgrootutest selgroogsed, kaladest kahepaiksed, imetajatest inimene, vetikatest on areneneud ürgsed sõnajalgtaimed, nendest seemne taimed. Väljasuremine on evolutsiooni tähtsaim protsess. 99% on eksisteerinud liikidest välja surnud. Eristatakse kaheksugust väljasuremist: massiline väljasuremine(,mis on Maa mastaabis lühiajaline); fooniline väljasuremine(,mille puhul mõni liik sureb välja, mille asemele on tulnud mitu uut).
jäigem, ürgidel pehmem. ürgid tänapäeval säilinud ekstreemsetes tingimustes (3 hõimkonda) Bakterid edukamad, leidub kõikjal (22 hõimkonda) 78. Päristuumsete ( Eukaryota ) ja hulkraksete teke: ligikaudne aeg, ja miks? Kolmest eluslooduse domeenist kõige hiljem tekkis päristuumsete ehk eukarüootide domeen (Eukaryota). 1,31,7 miljardi aasta eest, vanemas aguaegkonnas, kui keskkond oli juba aeroobne, tekkis elusolendite uus arengutase – päristuumsed rakud. Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Tõenäoliselt tekkisid kõik organellid järkjärgult fagotsütoosi teel: üks eeltuumne rakk (vist ürg) neelas teise raku, aga ei seedinud seda ära. Tekkis rakusisene sümbioos, kokkuvõttes mutualistlik. Tõendeid: tuumal, mitokondritel ja plastiididel on kahekordne membraan (rakul endal on ühekordne). 79. Looma, taime ja seeneriik, ja kas on veel riike? (2005
otsest mahanduslikku või puhtpraktilist kasu. 3) Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. 2. Elurikkuse kriis Mõisted: Elurikkuse tasandid: a) Liigiline mitmekesisus hõlmab kõki maailma liike alates eeltuumsetest ja protistidest ning lõpetades hulkraksete riikidesse (taimed, seened, loomad) kuuluvate liikidega, ehkki liigi mõistet käsitletakse elupuu eri harudes erinevalt. b) Geneetiline mitmekesisus liigisisene geneetiline varieeruvus, mis hõlmab nii erisusi geograafiliselt eraldatud populatsioonide kui ka ühe ja sama popultasiooni eri isendite vahel. c) Koosluste/ökosüsteemide mitmekesisus hõlmab kõikvõimalikke kooslusi ja nende seoseid oma keskkonnaga ehk ökosüsteemi.
Devonist on palju? Esimene hiidmanner tekkis aga juba 1,6 Gat, Rodinia 0,6 Gat, Pangea 0,3 Gat. Baltica oli Kambriumis väga lõunas, subtroopikasse jõudis ta Ordoviitsiumi teises pooles ning Siluris- Devonis asus ekvaatori piirkonnas. Seda peaks arvestama igaüks, kes Eestis fossiile otsima läheb. 1. Missugusse kahte suurde gruppi võib jagada päristuumsed? Missugused on need üldised ehituslikud tunnused, mis on mõlemile grupile ühised ehk mis eristab neid eeltuumsetest? Jaotatakse ühevibursed ehk unikonta ja kahevibursed ehk bikonta. Päristuumsed ehk eukarüoodid on organismid, kelle rakus leiduvad rakutuum (kuhu on koondunud valdav osa pärilikkusainet), mitokondrid (fotosünteesivatel vormidel veel plastiidid), Golgi kompleks, endoplasmaatiline retiikulum, keerukas tsütoskelett jmt. Kõik hulkraksed organismid loomad, taimed ja seened kuuluvad päristuumsete hulka, samuti hulk muid olendeid. 2
annaabi.ee 
