Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eeltoidud" - 5 õppematerjali

Prantslased- slaidid-
9
odp

Prantslased ( slaidid )

Kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni ­ sampinjonikasvatus on väga levinud. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Äärmiselt mitmekesine kastmete koostis. Kastmete arv ületab üle 300. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Kell 13.30­14.00 antav eine (déjeuner) Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) Munatoit Kalatoit Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. Aedviljatoit (légume) Salat (season) Juust Magustoit (entremets) Puuvili (dessert) Kohv Kell 17.00­18.00 antav lõuna (diner). Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega. Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. Liha Aedviljatoit Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Juust Magustoit Puuvili Kohv Alkohol

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
14 allalaadimist
Laua katmine ja toidu serveerimine
36
docx

Laua katmine ja toidu serveerimine

 Taldrikuid ei kuhjata kunagi täis; 4.2 Pagaritooted  Pagaritooted serveeritakse salvrätiku vahele asetatuna leivataldrikul või punutud korvis ja pakutakse sööjale vasakult poolt;  Leiva tõstmiseks kasutatakse näpitsaid;  Enne külaliste saabumist pannakse iga inimese taldrikule 2-3 viilu leiba ja saia. 4.3 Külmad road  Külmi suupisteid tuleb serveerida temperatuuril 10-14 C. Kõik ilma garneerita eeltoidud serveeritakse paremalt poolt, garneeriga eeltoidud ja salatid aga vasakult poolt;  Tikuvõileibade ja väikeste võileibade söömiseks kaetakse väike taldrik, söögiriistu ei kaeta;  Rullvõileibade, kihiliste võileibade ja einevõileibade ning võileivatortide söömiseks sobib eelroataldrik ja selle juurde kuuluvad kahvel ja nuga;  Kõrgetes nõudes toidud peab panema lähemale laua tsentrile ja madalamates nõudes

Toit → Toit ja toitumine
27 allalaadimist
Prantsuse köök
3
doc

Prantsuse köök

Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt. Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13.30­14.00 antav eine (déjeuner) ja kell 17.00­ 18.00 lõuna (diner). Eine koosneb järgmistest toitudest: * Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) ­ võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm., tavaliselt 3­4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. * Munatoit ­ omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. * Kalatoit ­ väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. * Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. * Aedviljatoit (légume) ­ soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin).

Toit → Kodundus ja etikett
31 allalaadimist
Prantsuse köök
12
ppt

Prantsuse köök

konjakit ja süüdatakse. see annab roale spetsiifilise maitse ja lõhna. dessertidest valmistatakse serbette. küpsetitest on levinum tagurpidi õunakook (vormi pandud õuntele pannakse peale lehttainas) ja porrupirukad. jookidest eelistavad prantslased puuviljamahlu ja mineraalvett. erakordselt populaarne on kohv. hommikul juuakse piimaga kohvi, lõuna- ja õhtusöögi aga lõpetavad musta kohviga. Kell 13.30­14.00 antav eine (déjeuner) 1. Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) ­ võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm. 2. Munatoit ­ omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. 3. Kalatoit ­ väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. 4. Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. 5. Aedviljatoit (légume) ­ soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. 6. Salat (season) ­ enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. 7. Juust

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
60 allalaadimist
Prantsuse köök referaat
11
doc

Prantsuse köök referaat

Sageli eristatakse veel nn. uut kööki, mis tuli käibele 1970. aastate alguses, mis tähendab uute ja harjumatute gastronoomiliste lahenduste pidevat katsetamist ja uut moodi serveerimist. Lisaks iseloomustab "uue köögi" toite lühem valmistamine, kergemad kastmed ja väiksemad portsjonid. (Toitlustuse alused 2012) 1. 1. Tavad Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: Kell 13.30-14.00 antav eine (déjeuner) koosneb järgmistest toitudest: · Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) ­ võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm., tavaliselt 3­4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. · Munatoit ­ omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. · Kalatoit ­ väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. · Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega.

Kirjandus → Kirjandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun