64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada. KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU? Tsüklonite peamised liikumisteed: Põhjatsüklonid (16%) - maksimum talvel (21%), miinimum suvel ja sügisel (12-14%). Liigub läänest itta jääb rohkem lõunasse, sellega ei kaasne suurt tuult. Kaasneb aga SOE ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU. Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev tsüklon muutub tugevamaks, mis toob TORMI, valitsevaks on lääne, kagu, edela tuuled. Sügisel võib tuua kõigepealt soojaõhku ja siis külma nt enne lumesadu ja siis külmetab. Kõige tüüpilisemad sügistormid. Skagerraki ja läänetsüklonid (14%) - maksimum talvel (21%) ja kevadel (16%), miinimum sügisel ja eeltalvel (10%)
Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti
Eesti ilma mõjutab aastas umbes 130 tsüklonit ja poole vähem antitsükloneid. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550 800 mm piires. Sademete rikkaimaks perioodiks on aprill kuni oktoober. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30 60 km kaugusel, rannajoonega rööbiti olevas sademetevööndis. Seal sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Aasta jooksul jaotuvad sademed ebaühtlaselt kõige vähem sajab veebruaris ja märtsis, kõige rohkem juulis ja augustis. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80- 83%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Kõige rohkem saab sademeid Lääne-Eestis kõrgustike-eelne vöönd, Rannikualadel (500 mm) sajab vähem kui sisemaal ning kõige rohkem kõrgustikel (700 mm). Rannikul on väiksem sademete hulk, kuna seal on pilvisus väiksem.
Viimase 45 aasta andmed näitavad, et kogu Eesti alal on madalpilvisus suurenenud varakevadel 1,2 kuni 3,2 palli. Sademete keskmine aastasumma varieerub 550800 mm piires. Kõige vähem sademeid langeb harilikult rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Sademeterohkeimad alad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel, rannajoonega rööbiti olevas sademetevööndis. Seal sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Eesti sademete reziim on muutlik. Kuivad ja niisked päevad, kuud ja aastad vahelduvad ning keskmisele lähedast sademete hulka esineb suhteliselt harva. Minevikus on täheldatud sademeterohkete ja -vaeste perioodide reeglipärasemat vaheldumist. Lumikattele on iseloomulik väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Lumikatte keskmine kestus on 75135 päeva aastas. Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga Haanja ja Pandivere kõrgustikul.
Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 8083%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30 60 km kaugusel. Rannikuvööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm (http://kuninga.parnu.ee/?download=Eesti %20kliima.pdf, 2010). 2. EESTI KLIIMA PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED Kliima erinevused Eestis avalduvad harilikult mõnekümnest kilomeetrist maksimaalselt mõnesajani ja neid saab vaadelda mesopotaamsete protsessidena. Nende all mõeldakse meteoroloogias näiteks kohalikku tsirkulatsiooni, äikest ja sellega seatud nähtusi (Raukas 1995: 189).
annaabi.ee 
