Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et hiskond vi ettevte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analsidele. Seda tpi hiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmushiskonnaks. Teadmushiskond, nagu eelnevadki hiskonnatbid, muudab samuti t iseloomu. Tstusajastule tunnuslik konveierit asendub paindlikuma ning vabama tkorraldusega. Oluline on loovus, oskus ttada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. lemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt mratud, ha rohkem tekib tkohti, kus ttaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama. Kui tstusajastul hinnati tlist, kes oskas kiirelt ja tpselt sooritada ht detailset operatsiooni, siis teadmushiskonnas eelistatakse laiaphjalist ettevalmistust
Selle tõestuseks on PKS-s esinevad seosed, mis väljenduvad PKS-s sisalduvate õigusnormide vahelistes seostes. Ehkki sisult erinevad, on kõik normatiivid kantud õigluse ideest ja on nõnda omavahel seotud. PKS-e analüüsimisel terviklikkuse seisukohalt ilmneb, et vastav õigusakt moodustab süsteemi ühtse osa ning samas on vastavuses teiste Eesti Vabariigi õigussüsteemi kuuluvate õigusaktidega. Hierarhilisus kui süsteemiteooria osa on PKS-s, nagu eelnevadki omadused küllaltki hästi ilmestatud. PKS-e normistik moodustab oma ühtse süsteemi, jagunedes osadeks, mis jagunevad peatükkideks, mis omakorda jagunevad jagudeks. Samas aga pole PKS hierarhiliselt iseenesest kõrgemat järku süsteem. PKS kui madalamalseisev süsteem kuulub tsiviilõiguse süsteemi, ning see omakorda eraõiguse süsteemi, mis omakorda kuulub veelgi kõrgemat järku süsteemi. Seega eksisteerib PKS-el vaieldamatult hierarhilisuse omadus. PKS on organiseeritud õigusakt
rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Seda tüüpi ühiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. 6 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Teadmusühiskond, nagu eelnevadki ühiskonnatüübid, muudab samuti töö iseloomu. Tööstusajastule tunnuslik konveieritöö asendub paindlikuma ning vabama töökorraldusega. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Ülemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt määratud, üha rohkem tekib töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama. Kui tööstusajastul hinnati töölist, kes oskas kiirelt ja täpselt
· 2003 olid pea kõik parlamendi erakonnad nõus otsevalimistega, aga seda mõtet pole tänaseni ellu viidud · Otsevalimiste ainus pluss ongi see, et rahvas saab presidendi valimistel osaleda, kuid rahva aktiivsus oleks tõenäoliselt vaid ajutine · Otsevalimiste puhul tuleks presidendi võimutäiust kasvatada · Kaudsete valimiste kasuks räägivad kulutuste väiksus (viimased valimised ei maksnud midagi ning eelnevadki valimised on kõige rohkem maksnud 100 000 eek). Paelegi on presidendi mõju ühiskonnale üsna väike. Võimutäius · President võib jätta riigikogus vastuvõetud seaduse välja kuulutamata - tal on piiratud vetoõigus. President peab näitama koha, mis on vastuolus põhiseadusega. Seejärel läheb menetlemine tagasi riigikogusse, kus kas muudetakse või ei muudeta seadust.
Selleks et ühiskond või ettevõte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutuvad olulisemaks; nii poliitilised kui majanduslikud otsustused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Seda tüüpi ühiskonda, kus infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. Teadmusühiskond, nagu eelnevadki ühiskonnatüübid, muudab samuti töö iseloomu. Tööstusajastule tunnuslik konveieritöö asendub paindlikuma ning vabama töökorraldusega. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Ülemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt määratud, üha rohkem tekib töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama. Kui tööstusajastul hinnati töölist, kes oskas kiirelt ja täpselt sooritada
annaabi.ee 
