Armastuskiri südamedaamile Ma ei tea küll, et millal Sa selle kirja kätte saad ja kas oled eelmistki lugenud juba, aga hing ihaldab Sulle veel kirjutada. Meeletud tunded pekslevad mu südames ja tahavad väljapääsu. Tahaksin Sulle, mu neid, panna paberile maailma ilusamad sõnad ning neist moodustada hingematvad laused nagu seda kord teinud suured kirjanikud. Ma tean, et ma ei suuda seda teha kuna mittekeegi, mittekunagi pole välja mõelnud lauseid, rääkimata väikestest sõnadest, mille kaudu kirjeldada endas pulbitsevaid emotsioone, mis kerkivad esile olles just Sinuga
Pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon, polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu lineaarmõõtmestamisel. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega. Nurkade mõõtmiseks kasutatakse käsku DIMANGULAR. Ka see käsk on kahel viisil kasutatav nagu kaks eelmistki: võib valida kas kaare, ringjoone (lisaks küsitakse tema teist punkti) või sirgjoone (lisana küsitakse teist sirget); tühisisestuse järel näidata kolm punkti (nurga tipp ja haarade otspunktid). Ringjoone diameetri märkimiseks joonisele on kasutusel käsk DIMDIAMETER. Valida tuleb ringjoon või kaar. Pärast seda tuleb näidata diameetri ühe otspunkti asukoht. Diameetri väärtuse ette kirjutatakse automaatselt läbimõõdumärk
1912-1917. aastal kirjutas Kafka talle üle 500 kirja ja postkaardi. Viletsa tervise tõttu vabastati Kafka sõjaväeteenistusest. Esimestel sõjakuudel alustas ta “Protsessi” kirjutamist, raamat avaldati trükis alles 1925. aastal. Ta kirjutas ainult öösiti, täielikus eraldatuses; loominguline aktiivsus kasvas sedavõrd, kuivõrd ta reaalsest elust eemaldus, ning nii tõmbus ta ikka ja jälle üksindusse. Järgmise kihluse Julie Wohryzekiga tühistas Kafka nagu kaks eelmistki. Ka armusuhted Milena Jesenská ja Dora Diamantiga jooksid karile. Kafka oli juba haigestunud kopsutuberkuloosi, kui kirjutas oma viimased teosed, nende hulgas jutustused, mis ilmusid 1920. aastal raamatus “Maa-arst”, igavesti saatmata jäänud “Kiri isale” ja romaan “Loss”. Varsti pärast surma 1924. aastal ilmus jutustustekogu “Näljakunstnik”. FRANZ KAFKA 1883-1924
Riigikogule uus põhiseaduse muutmise eelnõu. Uue eelnõu aluseks võeti rahvahääletusel juba läbikukkunud eelnõu ning õigupoolest oli see Riigikogu samm vastukaaluks vabadussõjalaste tegevusele, kes organiseerisid rahvaalgatuse korras põhiseaduse muutmist. 1933. a jaanuaris esitas põhiseaduskomisjon eelnõu Riigikogu juhatusele ja see otsustati panna rahvahääletusele. Rahvahääletus toimus 10.12. juunil 1933, kuid seda tabas sama saatus mis eelmistki. Eelnõu vastu oli 2/3 hääletanutest. Kolmas tõsine katse muuta põhiseadust võeti ette rahvahääletusel 14.16. oktoobrini 1933. Sedakorda oli tegemist vabadussõjalaste poolt rahvaalgatuse korras esitatud eelnõuga. Kuigi Riigikogu muutis eelnevalt põhiseaduse rahvahääletusega vastuvõtmise korda, et tõkestada vabadussõjalaste eelnõu vastuvõtmist (tõstis oluliselt rahvahääletusel põhiseaduse
ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu eelmises käsus. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega. Nurkade mõõtmiseks kasutatakse käsku DIMANGULAR. Ka see käsk on kahel viisil kasutatav nagu kaks eelmistki (vt. joonis 41, keskel): · võib valida kas kaare, ringjoone (lisaks küsitakse tema teist punkti) või sirgjoone (lisaks küsitakse teist sirget); · tühisisestuse järel näidata kolm punkti (nurga tipp ja haarade otspunktid). Üsna sageli tuleb mõõtmeid peale kanda mõõtahelana: iga järgmise mõõtjoone jaoks ka- sutatakse esimese distantsjoonena eelmise mõõtme teist distantsjoont jne. Selleks otstarbeks
on vähemalt mingil määral üksteisega asendatavad. Miks peaks siis rangelt pidama kinni reeglist, et ükski neist ei tohi väheneda. Looduslikke ressursse võib asendada inimese poolt loodud (füüsilise) kapitaliga ja inimkapitaliga. Problemaatiline on see, kas füüsiline kapital suudab asendada loodusliku kapitali poolt pakutavat elutegevust toetavat funktsiooni (ökosüsteemid, kliima). 3. LOODUSLIKU KAPITALI VARUDE MITTEVÄHENEMINE Nagu kaks eelmistki kontseptsiooni, nähakse ka siin säästlikkust piiranguna. Pearce et al (1989) kirjutavad: The alternative approach (to sustainable development) is to focus on natural capital assets and suggest that they should not decline through time. Juhul kui looduslik kapital ei ole asendatav, on see tõesti vältimatu tingimus säästliku majandamise jaoks. Mõnedki analüütikud väidavad, et asendatavus on tegelikult väiksem
nutiline (või lühem) ajapiirang, et täita õppekavas kehtestatud eesmärke, ning 25-30 erinevat, unikaalset isiksust, kellest mõned isegi ei pruugi tahta seal viibida. Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad..
annaabi.ee 
