kohta. -) Le Bon uuris massi käitumist ja kas hulkade käitumisel on sarnasusi. -) Tarde uuris kuritegevust ja jõudis suhteliselt samadele tulemusele mis Durkheim. -) C. Levy-Bruhl uuris väga vanu Hiina kultuuri tekste ning talle tekkis küsimus, kas on võimalik on, et erinevad kultuurid võivad oma mõtlemiselt ka niivõrd palju erineda. Vastandas loodusrahvaid ja Ameerikalik-Euroopalikke rahvaid püstitas hüpoteesi eelloogilise mõtlemise kohta, kus väitis, et meie mõtlemine erineb selle pärast, et loodusrahvad mõtlevad aegajalt eelloogiliselt/müütiliselt see on ka tänaseni ümberlükkamata, kuid pole ka kinnitatud. Kriitikud on öeldnud, et ka meie kultuuris on eelloogilist mõtlemist vahel * Bilheivorismi koolkond ehk käitumisteadus üsna mõjukas ka täna, kuigi ta kuskil 20'nda sajandi keskel hääbub veidi. Tänapäeval ei räägita mitte sellest koolkonnast, vaid selle mõjudest tänapäevale
(seniilsus). Keemiliste ainete manustamisega seotud joobelüngad. Hüsteeriline mäluhäire- mäluhäirel on psühholoogiline põhjus, nt negatiivne üleelamin, afektiseisund. Mälu parandamise tehnikat nimetatakse mnemoonikaks. 12. Mõtlemine. Vaimne protsess, mis aitab korrastada, organiseerida psüühikas kajastuvaid andureid maailma kohta. Levy-Bruhl uuris mõtlemist erinevates kultuurides. Loodusrahvastel on loogikaeelne mõtlemine - eelloogilise mõtlemise hüpotees - nad ei oska eeldusest järeldust tuletada, mis meil tuleneb koolisüsteemist. L. Võgotski - vene psühholoog, uuris lapse mõtlemisarengut. 1) mõtlemine juhuslike seoste alusel, kindlaid tunnuseid pole - sünkreedid (noorik grupp) 2) natuke vanem grupp - võtsid aluseks värvi või kuju - kompleksides mõtlemine - tunnused ja seosed võisid vahetuda, kuid puudus teadvustamise pool 3) teaduslikes ühikutes mõtlemine - seletatakse ja põhjendatakse.
....1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE..........................................................................................................................6 2.1 Mis on mõtlemine..............
kasvu ja keerustumist Mõtlemise areng on seotud ühiskonna arenguga, kusjuures vahendajaks on ühikonnaliikmete kogemus. Mõtlemise operatsionaalset külge pidas muutumatuks. Kultuurierinevusi on ainult mõistete mahus, mitte nende tekkimise ja kasutamise seadustes Pärismaalane mõtleb samuti kui tsiviliseeritud inimene-aga vähem ja halvemini sest ta teab meist vähem 2. L.Levy-Bruhl (1857-1939)- ja eelloogilise mõtlemise hüpotees. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus o puudub loogika, et mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud
Peeter: Me olime eile isaga kala ja saime suure haugi. Tiina: Öäk, mulle ei maitse kalasupp. Ann: Meil on söögiks lihapallid. Tiina: Meie vanaema teeb maitsvaid lihapalle. Ann: Minu vanaema on surnud. Eeloperatsioonides mõtlemise aeg jaguneb kahte etappi: eelloogilise mõtlemise etapp ja intuitiivse mõtlemise etapp. Eelloogiline etapp kestab viienda eluaastani ja intuitiivne viiendal ja kuuendaleluaastal Eelloogilisele mõtlemisele on omane sõnaliste ja kujundlike vastandite kasutamine ja enesekeskne tähelepanelikkus. Lapse tähelepanekud juhivad tema otsustamist. Laps vajab tähelepanekuid sooritamaks mõttetegevust. Lapse otsustamine toimub selle baasil,
annaabi.ee 
