Keele kõla. Nt palk vs palk või tall vs tall. Eesti keeles on 26 foneemi. · Morfeemid väikseim tähenduslik ühik keeles. Sõnatüved, ees või järelliited. Annab lisa tähenduse või põhitähenduse. · Sõnad morfeemide kogum. Semantika. Tuleb selgeks saada sõnade tähendused · Süntaks sõnade kombineerimine. Lausete moodustamine. · Pragmaatika keele kasutamine. Formaalne ja mitte formaalne keel. Keele omandamise periood 1. Eellingvistiline periood a. Foneemide omamine a.i. Karjumine ( see ei toimu ilma asjata, vaid märgu andmiseks) a.ii. Koogamine 3.elukuul toimub foneemide kombineerimine a.iii. Lalisemine 4-5 elukuul a.iv. Intonatsioon oluline, et laps õpiks eristama sõnu a.v. Titakeel Paraverbaalne- hääletoon, pausid. 2. Fraasi periood algab siis kui laps ütleb esimese tähendusliku sõna, kasutab seda
Beebide temperamendi aspektid: · Emotsionaalsus kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on; · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse; · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Keele arengu perioodid: Eellingvistiline: lõppeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. · 8-10 nädalat pärast sündi hakkavad lapsed moodustama esimesi häälikuid (koogamine); · 3-4 elukuu tekib lalin (arvatakse et see saab kõne alguse, sest see ei ole enam juhuslik). Lapsele hakkab meeldima kõneleja suu jälgimine; · 8 elukuu oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Lisandub intonatsioon ja miimika; · Esimene arusaadava sõna ütleb laps tavaliselt 2. eluaasta alguses.
järgnevad teised sõnaliigid (tegusõna jne). Lihtsate lausete periood 2.e.a. II pooles. Kasutusse tulevad tähenduse ja sisuga sõnad. Alguses on 2 sõnaga laused, siis 3 sõnaga jne. Grammatiline korrektsioon võib olla konarlik (ajad ja grammatika on segamini, vastuolu lause lõpus ja alguses). Nt mina käisin homme koolis. Kakskeelsuse puhul võib minna kauem aega, enne kui ta hakkab aru saama sõnade tähendustest (eellingvistiline periood pikeneb, kuid ülejäänud kiireneb). Keele õppimiseks on erinevaid teooriaid: 1) Kinnitusteooria see väljend, mida kinnitatakse, see jääb ka meelde 2) Nativistlik seletus/teooria lapsel on bioloogiliselt programmeeritud keele omandamise võime (laps kuuleb keelt ja täidab selle reeglitega. 3) Interaktsionalism keele arengule mõjub keskkondlike ja bioloogiliste arengute kombinatsioon. N
Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik teooria- inimesed on bioloogiliselt programmeeritud keelt omandama. Kõige kehtivam on interatsionalistlik- keele areng on seotud bioloogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõjuna. Keele omadused- loov, struktrueeritud, tähenduslik, viitav (keel viitab ja kirjeldab reaalse maailma asju ja sündmusi), interpersonaalne ehk kommunikatiivne (sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid samal ajal). Eellingvistiline periood- lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. 8-10 nädalat peale sündi hakkavad lapsel häälikud moodustuma. Alguses juhuslikud (koogamine). 3-4 elukuu- lalin (arvatakse, et sellest saab kõne alguse)- laps kasutab täishäälikuid või täis ja kaashäälikutest moodustatud silpe. Selles vanuses hakkab lapsele meeldima kõne ja suu jälgimine. Vaatlusest selgub, et laps hakkab suua järgi tegema sarnaseid liigutusi. Tal tekib huvi suu liikumise vastu
morfeemid väikseim tähenduslik keeleühik; enam väiksemaks jagada ei saa Fraas sõnade organiseeritud grupeerind; väikseim intonatsiooniline grupieering Ssüntaks lauseõpetus ning uurimine Lause koosneb fraasidest Pragmaatika keele kasutamine ja õppimine Esialgu omab laps arusaamise foneemidest ning nende erinevustest ning oluline on ka näoilme, mida kõneleja kasutab. Keele omandamise perioodid: 1. Eellingvistiline periood - lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega: ~8-10 nädalat peale sündi hakkavad lapsel häälikud moodustuma - alguses juhuslikud (koogamine) ~3-4 kuu - lalin (mõni teooria leiab, et siit saab kõne alguse) - laps kasutab täishäälikuid või täis- ja kaashäälikutest moodustatud silpe; kasutab seda, mida enim kuuleb. Selles vanuses hakkab lapsele meeldima kõne ja suu jälgimin; tal tekib huvi suu liikumise vastu, katsub suud
Süntaks - tähenduslikud fraasid ja laused Fraas - intonatsiooniline tervik Lause - koosneb fraasidest Pragmaatika - keele kasutamine Lastel, kes veel ise ei räägi, neil pole oluline sisu tähendus, vaid hoopis häälikud ja aksent. Võõra keele rääkija on lapse jaoks võõras ja ta ei võta teda nii kiiresti omaks kui ta emakeele rääkijat (emakeel on tuttav - meeldivamad helid) Keele omandamise periood: 1) Eellingvistiline periood kordusperiood on oluline kolmas/neljas elukuu hakkab kujunema lapsel kõne (umbes 70 häälikut oskab) 6ndal kuul hakkab laps rohkem kuulama kui räägib ise motoorne tajumine - paneb käe suule, et tunda liigutusi 2) Fraasiperiood 10.-18. elukuul võiks olla selles perioodis ning ta võiks kasutada sõnu sõnavara kasutamine - saab rohkem aru kui oskab kasutada
annaabi.ee 
