Kas on olemas objekt, mida müüakse? Kinnisasi lauanõud on lepinguesemeks Kas osapoolte vahel eksisteerivad kohustused VÕS § 33 Ostjal ja müüjal on tulevikus kohustus sõlmida leping - Kas leping kehtib? o VÕS § 33 lg 2 Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Tegemist on müügilepingu eellepinguga ehk see peaks olema notariaalses vormis, aga ei ole – leping on tühine TsÜS § 84 lg 1, sest vormi pole järgitud TsÜS § 83 lg 1 AÕS § 118 lg 1 - Järeldus: poolte vahel ei ole kehtivat lepingut III samm: rikkumine - Kohustuste sisu o Milles kokku lepiti? Pooled leppisid kokku, et Ants ostab ja Peeter müüb kinnistu. Pooled leppisid kokku hinnas, kvaliteedis ja ajas, mille vältel põhileping tuleks sõlmida
ümber vormistama kõik käendused, mis on seotud OÜ tegevusest tulenevate liisingulepingutega hiljemalt 15.02“. Müügilepingule kirjutas A. Laks alla kui OÜ Lootus juhatuse liige. Mati oli OÜ Elu poolt sõlmitud liisingulepingutes käendaja. Kuna A. Laks käenduslepinguid ümber ei vormistanud, esitati nõue Mati vastu, kes käendajana kohustused ka täitis. Nüüd nõuab Mati Annalt kahju hüvitamist. Anna vastuväited on järgmised: 1) Tegemist on eellepinguga, millest tulenes ainult kohustus pidada läbirääkimisi, mitte leping sõlmida; VÕS § 33 lg 1 – eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Eellepingust võib sisaldada kohustust sõlmida leping nimetatud tingimustel, kuid võib ka sisaldada kohustust pidada läbirääkimisi. Müügilepingu punktist ei tuleneks kohustust pidada läbirääkimisi, vaid üksnes kohustust sõlmida käenduslepinguid.
sendi) saamiseks Hageja ja kostja I sõlmisid kinnisasja müügi eellepingu, mille kohaselt kohustus hageja kostjalt I ostma kinnisasja Õiguslik probleem ja RK seisukoht: Mis vahe on müügilepingu eellepingul ja müügilepingul? Eelleping võib olla müügileping, kui selles on kokku lepitud olulised tunnused – müügiese ja hind. Kui olulisi tunnuseid ei ole määratletud, siis on tegemist müügilepingu eellepinguga. Leping võib olla müügileping, isegi siis kui see on nimetatud eellepinguks, ja isegi siis, kui kinnisasi ei olnud lepingu sõlmimise ajal kinnistusraamatusse kantud. RK: “Kui tegemist on müügilepinguga, tuleneb hagejale sellest lepingu täitmise nõue, st kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõue.” Aegub 10 aasta jooksul TsÜS § 146 lg 5 ja § 147 lg 1 RK: “Kui tegemist ei ole müügilepinguga, võivad selle rikkumisest olla tekkinud
Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) Lepingu olemusest ja eesmärgist 2) Lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast 3) Lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest 4) Hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Lepingu sõlmimise tingimused võib eelnevalt kindlaks määrata nn eellepinguga. Eelleping on kokkulepe, mille pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel päeval
(peamiselt laevaomaniku esitatud tingimused). Prahtijatele antakse kindel aeg, mille jooksul nad peavad kas laeva prahtima või sellest loobuma. Kui prahtija otsustab sõlmida tšarteri, valmistab maakler ette eellepingu. Eellepinguga koos saadetakse ka laeva üksikasjalik kirjeldus. Selle saada- vad prahtijad edasi kauba müüjatele, kes kooskõlastavad laeva sobivust sadamaterminaliga. Sama tehakse kauba potentsiaalsete ostjatega, kes omakorda kooskõlastavad aluse sobivuse sihttermi- naliga, et saada kinnitus lubamaks laeva lossimiseks kai äärde.
annaabi.ee 
