Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eelistatust" - 5 õppematerjali

Mikroökonoomika seminari lahendused
13
doc

Mikroökonoomika seminari lahendused

a b , kulutused jagunevad samas proportsioonis px * 2 2 bc b ab kasulikkusfunktsiooni astendajatega: mida suurem on ühe hüvise koguse astendaja teise hüvise koguse astendajaga võrreldes, seda rohkem tarbija hüvise ostmiseks suhteliselt kulutab. Tuletagem meelde, et astendajate suhe näitas eelistatust! Ülesanne 1.5. Ratsionaalselt käituv tarbija on oma eelarve jaganud kahest hüvisest koosnevate tarbimiskomplektide ostmiseks nii, et kummagi komplekti ostmiseks on 12 ühikut raha. Olgu kõigi hüviste hinnad võrdsed ( pi 3, i 1,...,4 ) . Komplekt A koosneb hüvisekogustest q1 ja q2 , kusjuures eelistusi nende suhtes väljendab kasulikkusfunktsioon u A ( q1 , q2 ) q1 q22 . Komplekt B koosneb hüvisekogustest q3 ja q4 , kusjuures eelistusi nende suhtes väljendab kasulikkusfunktsioon

Majandus → Mikroökonoomika
109 allalaadimist
Raha ja pangandus
32
docx

Raha ja pangandus

Intressikõver (yield curve) Intressikõver (tulususkõver) –näitab erineva tähtajaga võlainstrumetide tulususi. Harilikult on intressikõver tõusev(sama krediidiriskiga pikemaajalised võlainstrumendid pakuvad kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid) Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt-tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral. Eelistatud kustutusaja teooria seletab intressikõvera kuju: eelistatust pikema kustutusajaga võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 20. Võlakirja duratsioon (Macaulay kestus, Duration) Duratsioon näitab investeeringu tegelikku tähtaega ehk võlakirja rahavoogude keskmist eluiga. Kus Ct on rahavoog võlakirjalt aastal t PV(Ct) on võlakirjalt aastal t laekuva rahavoo nüüdisväärtus ΣPV=P0 on võlakirja praegune turuhind n on järelejäänud aastate arv võlakirja kustutustähtajani

Majandus → Raha ja pangandus
71 allalaadimist
Raha ja pangandus eksami konspekt 2014
20
pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

Intressikõver (tulususkõver) ­näitab erineva tähtajaga võlainstrumetide tulususi. Harilikult on intressikõver tõusev(sama krediidiriskiga pikemaajalised võlainstrumendid pakuvad kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid) Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt-tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral 12 Eelistatud kustutusaja teooria seletab intressikõvera kuju: eelistatust pikema kustutusajaga võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 28. Võlakirjade intressitundlikkus ja võlakirja duratsioon Võlakirja intressirisk (võlakirja intressitundlikkus) Võlakirja intressiriski koostisosad: 1. hinnarisk (võlakirjahinna muutus turuintressimäärade muutuste tõttu) 2. reinvesteerimisrisk (määramatus turu tuleviku intressimäärade osas ei võimalda investoril teada,

Majandus → Raha ja pangandus
193 allalaadimist
Mis on esteetika
30
doc

Mis on esteetika?

Naudingu allika määratlemise küsimus: Kas nauding tuleneb ... a.E-hoiaku objektist (nt objekti olemuse tunnetamisest (vt episteemiline õigustamine) , või ... b.E-hoiaku välistavast aspektist (st ihadest, valudest, probleemidest jms vabanemisest)? 12. Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika? Pole kindel kas küsimus on mõttekalt käsitletav F-esteetika raames: E-hoiaku võtmine on isiklik asi ja puudub arusaam mis alusel tuleks seda õigsust (eelistatust, paremust) hinnata? Empiirilises/deskriptiivses mõttes saame küsimuse delegeerida nt sotsioloogiale, mis saab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kasutades anda ülevaate õigustuste hierarhiast ­ sellest milliseid õigustusi inimesed statistiliselt kõige enam rakendavad. 6. loeng: Esteetiline objekt 1. Esitage ,,esteetilise objekt" vähemalt kolme tähendust! Fraasiga "esteetiline objekt" on silmas peetud erinevaid asju. Ent pidagem meeles, et ...

Filosoofia → Filosoofia
176 allalaadimist
ÜLESANNE I PINNATÜKK
566
pdf

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Olukord paraneb, kui joonestusväli „kvantida" ehk teisisõnu – joonestusväljale luuakse omapärane nähtamatu võrgustik, kus punktidel on lubatud asetseda ainult võrgu sõlmedes. Kursoriga sisestatud punkti asukohaks määratakse sel juhul lähima „kvanditud” võrgusõlme asendiga. Arvuliselt või OSNAP-moodusel sisestatud koordinaatidele käsu võtmesõnad SNAP üldiselt ei mõju, kuid põhimuutujaga OSNAPCOORD võib seda eelistatust muuta. Käsu SNAP sisselülitumist näitab sõrmis [ Snap ] olekureal. SNAP-eelse oleku taastamiseks on üldiselt vaja sisestada SNAP / OF. SNAP / ON ja SNAP / OFF tööviise on võimalik ümber lülitada sõrmisiga [ F9 ]. Seejuures tuleb meeles pidada: eelnevalt on VAJA SNAPi väikseim samm sisestada käsuga SNAP. Käsu SNAP tegevust juhib rida põhimuutujaid, nendest tähtsaimad on: AUTOSNAP < 63 >

Insenerigraafika → Autocad
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun