Milleks on vaja aktsiat ning mis eristab lihtaktsiat eelisaktsiast? Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber ehk siis lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, s.t. nende kestusel ei ole muid piire kui ettevõtte tegutsemise tähtaeg. Seega kui ettevõte läheb pankrotti, siis lihtaktsia kehtivusaeg lõpeb. Ka eelisaktsial puudub kindel lõpptähtaeg. Lihtaktsia omanikul on õigus Click to edit Master text styles dividendile, s.t. osale kasumist, Second level mis läheb jagamisele aktsionäride Third level vahel. Sealjuures ei ole olemas Fourth level
- nõutav tulunorm - igaaastane dividend 3.2. Eelisaktsia ,,Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine." (Eelisaktsia, http://www.minuraha.ee/sonaraamat/) 3.3. Lihtaktsia ja eelisaktsia eelised ja puudused ,,Eelisaktsial on lihtaktsia ees eelis - talle makstakse tavaliselt kindlaksmääratud protsent dividendi nimiväärtusest, mis on juba kindlaks määratud ning ei olene ettevõtte majandustulemustest. Seetõttu sarnaneb see pigem võlakirjale kui lihtaktsiale. Kui ettevõte satub näiteks raskustesse, jäävad lihtaktsiate omanikud esimestena dividendist ilma ning neil ei ole õigust saada kehva aasta eest dividendi, kui seda otsustati mitte maksta. Eelisaktsiatel on tavaliselt kumulatiivse dividendi õigus
muutmisel ja tal on õigus osale ettevõtte varast vastavalt sellele kui palju tal on aktsiaid. Kui ettevõte läheb pankrotti vastutab lihtaktsionär oma varaga vastavalt aktsiate arvule. Likvideerimisel saavad kõik teised võlausaldajad oma raha tagasi enne kui lihtaktsionär. Lihtaktsionär ei pruugi ettevõtte likvideerimisel oma aktsiate väärtuses raha täielikult tagasi saada. Eelisaktsia on piiratud dividendidega aktsia. Eelisaktsial pole ka kindlat lõpptähtaega, selle omanikule garanteeritakse teatud kindel dividend kogu ettevõtte eksisteerimis ajajooksul. Eelisaktsia omanikul on suurem kindlustunne kui lihtaktsionäril. Kasumi saamine on aga piiratud. Kui lihtaktsionäri dividend on väga suur tänu edukale tegutsemisele siis eelisaktsia omanik peab piirduma kindla summaga. Eelisaktsia omanikul ei ole hääleõigust ettevõtte juhtkonna valimisel[1;172, 173] 3. VÄÄRTPABERITURUD
defineerib aktsionäri osaluse ettevõttes; see on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem puhaskasum eelisaktsiate dividendide summa . kui eelisaktsiaid, T1LAK = lihtaktsiate keskmine arv siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial. Selles valemis on tegemist kaalutud keskmisega kui kaua aktsia on olnud aktsionäri omanduses. EELISAKTSIA (preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka
Ligikaudne valem on järgmine: (M - VB ) C+ (3.12) YTM n , (V B + M ) 2 kus YTM ligilähedane tulu tähtajani, C aastane kupongiintress (mitte intressimäär). 4. AKTSIAD 4.1. Eelisaktsiad Eelisaktsia (preferred stock või preference stock) on omandit tõendav hübriidväärtpaber (võlakiri + lihtaktsia). Kui võlakirjad teatud ajal aeguvad, siis eelisaktsial tähtaeg sarnaselt lihtaktsiaga puudub. Võlakirja omanik on kreeditor, aga nii lihtaktsia kui ka eelisaktsia omaja on ettevõtte omanik. Erinevalt lihtaktsionärist ei saa eelisaktsionär ettevõtte juhtimisse sekkuda ja tal ei ole hääleõigust. Samas peab eelisaktsionäridele maksma fikseeritud dividende. See aspekt teeb eelisaktsia lihtaktsiast vähem riskantseks instrumendiks. Eelisaktsiate tulumäär jääb lähtuvalt riskantsusest võlakirjade ja lihtaktsiate vahepeale.
dividendidena. Eelnevas näites on aktsionäril õigus 1%-le jaotatavast kasumist. Aktsionäril on õigus osale aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud varast, eelnevas näites 1% ettevõtte varale. Aktsiate liigid: Lihtaktsia on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem kui eelisaktsiaid, siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial. Eelisaktsia on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas
annaabi.ee 
