Ettekasvatamine · Ülivarajase saagi saamiseks pannakse idandamiskasti põhja 4-5cm turba- substraati, millele istutatakse mugulad ning need kaetakse samuti turbaga. Kartul kasvab sellistes tingimustes 20 päeva, pärast mida kartulid istutatakse mullapalliga kasvuhoonesse või põllule. Soojalöök · Kartulimugulaid hoitakse mahapanekueelselt 30 kraadi juures kaks päeva. Tulemuseks 3-4 mm pikkused tugevad tipuidandid. Tulemuseks varajasem saak. A-eelidandatud seemnemugul, B- soojalöök, C- töötlemata mugul Muld · Kiiresti soojenev saviliiv muld · Põld kaitstud külmade õhumasside eest (põhi, kirre) · Väetamine mineraalväetistega · Eelidandatud mugulad mulda käsitsi või masinaga.
4. Hilisepoolsed 110-120 päeva 5. Hilised 120-140 päeva. Majanduslike omaduste järgi jaotatakse sordid: 1. Toidukartul, mis jaguneb omakorda: a) Salatikartul - ei lagune kuumtöödeldes b) Pudrukartul - keetes laguneb c) Krõpsu- ja friikartulid - piklikud, madalate silmadega sordid, mis ei lagune kuumtöödeldes; 2. Tööstuskartul Kartuli kasvufaasid Kartuli kasvufaasid: 1. Tärkamine algab tõusmete mullapinnale ilmumisega. Eelidandatud kartuli tärkamiseks kulub 20...35 päeva. Päevade arv sõltub sordist, mahapaneku ajast ja seemnemugulate külvieelsest ettevalmistusest. Varastel sortidel on tärkamisaeg 5...8 päeva lühem, kui hilistel sortidel. 2. Õiepungade moodustumine registreeritakse siis, kui taimedel on selgesti nähtav vähemalt 2 mm pikkune õisikualge. Üldjuhul on see 3...4 nädalat peale tärkamist. Varastel sortidel on see aeg lühem, hilistel sortidel pikem. Selles faasis algab ka mugulate moodustumine
Kõrvitsa kasvatamisel on 2 võimalust: kasvatada istikutest või siis külvata seemned otse peenrasse. Nagu reegliks, sobib istikute meetod paremini põhjapoolsematele aladele või siis keskvööndis hiliste sortide kasvatamiseks. Seda kasutavad põhiliselt siiski asjaarmastajad. Otse kasvukohale külvatakse seeme siis, kui muld on 8-15 cm sügavusel soojenenud 14…16 C. Eesti tingimustes võib näiteks leotamata seemned külvata maha 15.-20. mai paiku, eelidandatud seemned aga 25.-31. maini. Külvisügavus 5-8 cm, sõltuvalt mullast. Kõrvitsa külvil on väga tähtis jälgida külviskeemi (istutusskeemi). Reas kasvatamisel peaks reavahe olema 1,5- 2m, taimede vahe reas 1-1,5 m. Külvinorm sõltub liigist ja see on 1,8-4 kg/ha. https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine Võimalusel suunata noorte võrsete ladvad soovitavasse suunda, jättes igale võrdselt
Külviaeg ja külviskeem Porgandi külviaeg oleneb kasutamise otstarbest. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Olenevalt aastast ja kasvukohast võib see toimuda aprilli teisest poolest alates. Varajase porgandi külvid tasuks tärkamise ja taimede algarengu kiirendamiseks katta kattelooriga (aitab ka porgandi-lehekirbu ja porgandikärbse kahjustust vältida). Veelgi varajasema saagi saamiseks võib eelidandatud seemne (seemnetootjad pakuvad eraldi eelidandatud seemet) külvata ajutise kiletunneli alla ning seda juba aprilli algusest alates. Enamasti külvatakse meil porgandit mai I või II poolel. Külviaja valikut mõjutab ka mulla niiskuse sisaldus - kuna mai lõpu poole on enamasti vähem sademeid, võib hilisem külv niiskusepuudusel ebaühtlaselt tärgata või halvimal juhul sootuks hävida. Nii mõnelgi porgandikasvatajal on tulnud teha korduskülv
ettevõtete poolt. Tõrjevõtted on: · Kasvatada kartulimardikale ebasobivaid sorte. · Kasvatada varajasi kartulisorte, et kartulimardikad ei jõuaks paljuneda ja/või mulda talvituma jääda. · Mulda tuleks õigeaegselt kobestada, mullata ja rohida, sest niimoodi saab hävitada mulda peitu pugenud vastseid, nukke ja mardikaid. [6] · Õigete väetistega on võimalik suurendada kartulite vastupanuvõimet mardikatele. [6] · Võiks kasvatada eelidandatud kartuleid, sest nii on kartulid tugevamad ja ka kartulimardikad eelistavad just nooremaid taimi.[6] · Kevadel tuleks hoolikalt kontrollida eelmise aasta kartulipõlde, kas ei ole seal näha mullast välja roninud kartulimardikaid. Esimestel päevadel on nad väga aeglased ja neid saab kergesti korjata. [5] Kõige enam on siiski kasutusel tõrjena mardikate ärakorjamine. Kartulimardikate tõrjes on