● Sularaha- paber ja metall; ● Väärtpaber- aktsia. ● Deposiitraha- laenude andmisel tekkiv raha; Valuuta- riigis käibel olev seaduslik maksevahend, mis täidab kõiki raha funktsioone- oma- ja välisvaluuta. Inflatsioon- raha väärtuse ja ostujõu langus. Deflatsioon- raha väärtuse ja ostujõu tõus. Riigipank- järelvale, Eesti Pank. Intress- protsent, mis tuleb maksta laenuvõtmise korral. Eelarvetasakaal- tulud ja kulud on võrdsed. Kiirlaen: ● Lühike tähtaeg- üldjuhul mõne kuu ● Elektroonilised kanalid ja piires; mobiiltelefonid; ● Väike summa; ● Intressimäär ulatub 300-400%-ni. Riigi- ja erapankade ülesanded: ● Laenude pakkumine; ● Raha hoiustamine;
Riigieelarve alsuseks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Peamised tulud on riiklikud maksud vastavalt maksuseadustele; lõivud ja trahvid vastavalt seadustele; tulu riigivara kasutusse andmisest ja võõrandamisest; tulu riigile kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja muudelt osalustelt; intressid laenudelt ja pangakontodelt; riigiasutuste muu tulu; muud seaduses ettenähtud riigi tulud. 9. Miks on eelarvetasakaal oluline? Et ei tekiks võlgasid ja ei liigutaks pankroti poole 10. Kõrge ja madal maksukoormus. Eesti maksukoormusest kirjuta . Enamasti mõõdetakse maksukoormust suhtena SKPst. Madal maksukoormus suurendab majanduslikku aktiivsust, kõrgem maksukoormus aga võimaldab kvaliteetsemat ettevõtluskeskkonda ja suurendab inimkapitali mahtu majanduses. Eesti maksukoormus on
1.) rohkem toetusi 3.) Euroopa direktiivid 2.) hinnatõus 4.) Suurem avatud turg Väliskabanduse piirangud Tollimaks- maks import ja eksport kaupadele Kvoot- väliskabanduse mahuline piirang Kaitsetoll- vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud- tootmisstandarid Makromajanduse põhinäitajad SKT/SKP- mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemust. Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus Eelarvetasakaal- tulud ja kulud on võrdsed Inflatsioon- raha väärtuse ehk ostujõu langus Tarbijahinnaindeks- iseloomustab tarekaupade ja teenuste hinnamuutust Impordi-ekspordi tasakaal- import ja eksport on enam-vähem võrdsed Eesti riigi välisvõlg: 2,5 tuhat miljonit Fiskaalpoliitika- valitsuse eelarve poliitika Maksud Maksukoormus- näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele Kaudne maks toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (aktsiisimaks)
eelneva aasta kuupalga alammäärani. 2006 a lõpus pesnionikindlustuse reservi kantud 5,7 miljonit krooni saab kasutada järgnevate perioodide puudujääkide katmiseks. (Riigieelarveseadus 2008- 2011) Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas on varasematel aastatel valitsusektori fiskaalpositsiooni halvendanud, kohalikel omavalitsustel on õigus teha iseseisvaid eelarvelisi otsuseid. Kohalike omavalitsuste eelarvetasakaal on kõige enam mõjutatud Tallinna linna eelarveotsustest. Aastast 2004 on Tallinn suutnud eelarve pudujääki vähendada. Kiire majanduskasv tõi 2006. Aastaks eelarvetuludena 20% kasvu. Edasiseks loodetakse jätkuvat tasakaaalu. (Riigieelarveseadus 2008-2011) Eesti vabariigi eelarve poliitika üks osa on haridus- ja teaduspoliitika. Seoses negatiivse iibega on praegu üldhariduskoolides õpilaste arvu vähenemine. Otseselt mõjub see munitsipaalõppeasutuste sulgemisele
*Vaesuses elavate laste % suurim vahemeremaades, liberaalsetes ja uutes liikmesriikides; põlvkondade vaheline mobiilsus madalaim vahemeremaades. 2) Triple tragedy: Milles seisneb? Teenusmajanduse ja üleilmastuva konkurentsi tingimusis üha keerulisem rahuldada kolme eesmärki korraga: 1. eelarve tasakaal 2. sissetulekute võrdsus 3. töökohtade juurdekasv Väidetavalt suudetakse maksimaalselt vaid kahte eesmärki korraga täita. Tegelikkus- hõive, ebavõrdsus, eelarvetasakaal? Teenindussektori osakaal- 80ndatel 40-60%; täna 55-75%; kõrgeim UKs, Prantsusmaal, Rootsis, Hollandis. Tööhõivemäär- 75-80 ringis Skandinaaviamaades ja UKs; ka Hollandis; ülejäänutes pigem 60-70, kuid progress märgatav. Kontinentaal-Euroopale avaldab pärssivat mõju 80ndat kriisi ebaadekvaatne reaktsioon (alandati pensioniiga). Kui vaadata tundides, siis Hollandi tööhõive näitajate edu nö kaob ja uute liikmesriikide näitajad tõusevad; see seletatav osaajaga töötamise
käsitlemisel: tööhõive probleem ühiskonnas ja selle käsitlemine avaliku hüvena? Keinsismi põhilise tekkepõhjusena nähakse USA-s 1930. aastatel Suure Depressiooniga kaasnenud massilist tööpuudust. Olukord nõudis lahendusi kriisi ületamiseks ja Keynes pakkus enda teooria välja. Keinsism nägi ette, et avaliku sektori laiendamine võib tööpuudust leevendada läbi suuremate valitsuskulutuste ja maksude alandamise läbi. Eelarvetasakaal ei pea säilima ehk valitsuse kulud võivad olla ka suuremad kui tulud. Tööpuuduse leevendamiseks võeti avaliku sektori rahanduse eesmärgiks täistööhõive saavutamine, mitte maksude ja avaliku sektori väljaminekute omavaheline kohaldamine. 55. Kes ja mis suunas arendas pärast II maailmasõda edasi: • avalike hüvede teooriat? • avalike ettevõtete teooriat? • põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat?
annaabi.ee 
