sisse ja välja ning firmasiseste rahavoogude juhtimine. Finantsjuhi kohustused: 1. Finantside analüüs ja kavandamine, bilansi passiva poole kujundamine. 2. Varade struktuuri juhtimine, tulevaste projektide elluviimine (ka aktsiate soetamine). 3. Finantsstruktuuri juhtimine korraldab kreditoorset vôlgnevust: kui bilansimaht suureneb, suureneb proportsionaalselt ka kreditoorne vôlgnevus. Kuna finantsjuhtimine koosneb eelarvestamisest, finantsanalüüsidest, kulude ja tulude planeerimisest ja nende juhtimisest, siis haakuvad kuulutuses olevad kohustused ja vastutus ja finantsjuhtimise valdkonnaga. Finantsjuhi õigusi pole antud kuulutuses mainitud.
b. kontroling c. kõik ülaltooodu d. otsustamine e. planeerimine Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei ole iseloomulik juhtimisarvestuslikule infole Vali üks: a. orienteeritus sisetarbijatele b. minevikusuunitlus c. informatsiooni olulisus d. õige ajastatus e. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine Küsimus 3 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. eelarvestamisest b. controllingust c. kavandamisest d. analüüsimisest Küsimus 4 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi b. finantsarvestus on kohustuslik c. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik d. finantsaruanded keskenduvad ettevõtte allstruktuuridele Küsimus 5 Küsimuse tekst JA erineb FA-st selle poolest, et JA e info Vali üks: a. koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b
b) Jah Jah Jah c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b. Ei;ei;ei c. Jah;jah;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. analüüsimisest b. controllingust c. kavandamisest d. eelarvestamisest Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; b. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise c. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. controllingust b. kavandamisest c. analüüsimisest d. eelarvestamisest Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei ole iseloomulik juhtimisarvestuslikule infole Vali üks: a. õige ajastatus b. informatsiooni olulisus c. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine d. orienteeritus sisetarbijatele e. minevikusuunitlus Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik b
samasuguste ettevõtetega (benchmarking), et mõõta oma võimekust püsikulude vähendamisel ja leida teiste ettevõtete praktikast uusi võimalusi püsikulude vähendamiseks. 34. Kas otsene materjali- ja tööjõukulu ning müügimahul põhinev lisatasu on muutuvkulud või püsikulud? Muutuvkulud 35. Kas rent, laenuintressid ja kindlustusmaksed on muutuvkulud või püsikulud? Püsikulud 36. Milliseid alternatiive kasutavad ettevõtted, kes on loobunud klassikalisest eelarvestamisest? On ettevõtteid, kes on loobunud klassikalisest eelarvestamisest, ent sel juhul jälgitakse muid tegevusmõõdikuid ehk KPI-sid (Key Performance Indicators), näiteks kasum; kasum töötaja kohta; omakapitali tootlikkus (ROE), klientide rahulolu, kvaliteedinäitajad. Ja planeerimise ajaperiood ei ole lühem, vastupidi loobudes klassikalisest aastaeelarvest ja selle pingsast jälgimisest, saavad ettevõtted rohkem keskenduda pikaajalistele plaanidele kestusega 5-10 aastat. 37
1 Hinda 0 0 suurenevad 15 % 9.03.12 Kui ühiku muutuvkulud 19:44:47 on 2 Sulge 0 0 suurenevad 15 % 9.03.12 Question 9 Punktid: 0/1 Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine on näited: Vali üks vastus. a. Kavandamistest b. Controllingust c. Eelarvestamisest d. Analüüsimisest Väär Selle esituse hinded 0/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda Analüüsimisest 19:45:47 on 9.03.12 0 0 2 Sulge Analüüsimisest 19:55:45 on 9.03.12 0 0
finantsaruannete koostamisel; c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu; b) muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsivkulud ühiku kohta; c) muutuvkulud ühiku kohta ja püsivkulud ühiku kohta ei muutu; d) muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsivkulude kogusumma. (4P) Õige II. Ülesanded 1. Ettevõte tegeleb väikeautode summutite vahetamisega. Järgnevalt on toodud kulud
aruandluse võimaluse puudumine). Tulemuspõhine eelarvestamine · Eelarvestamise meetod, mis seob ressursside eraldamise mõõdetavate tulemustega. · Sisenditeks on mitmeaastane eelarvestrateegia ja eelmise eelarveperioodi tulemused. · Süsteemi edukuse eelduseks on kolme riigijuhtimise ahela (juhtimis-, aruandlus- ja auditeerimisahel) toimimine. Tekkepõhine eelarvestamine · Uusim meetod, on välja arenenud tulemuspõhisest eelarvestamisest. · Eelarve kulud ja tulud (nii plaan kui täitmine) tekivad siis kui tehin toimub. · Eelised: o Tegevuste täielik ja täpne maksumuse arvestamine o Varade ja võõrkapitali tedlik juhtimine o Rahakäibe juhtimine ja ressursikasutuse suurenev efektiivsus Staatiline ja paindlik eelarve · Staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud kondlast tegevusmahust lähtudes.
Iga metoodika kasutamise eelduseks peab olema aga teadmine, et analüüsitavate tööde kogumaksumus peab sisaldama selliseid andmeid, mis sobivad selle konkreetse ehitise jaoks. Ja kui siis hetke turuolukorda arvestades korrigeerida saadud maksumust, peab olema ka võimalik ehitada sarnast ehitist selle hinna 3 eest. See on muidugi eelarvestamise teooria ja tegelikult on väga mitmeid erinevusi võrreldavate tööde vahel, mistõttu eelarvestamisest kujuneb paraku kõrgelt professionaalsete otsuste tegemise valdkond. Joonis 6.2. Eelarvestamise meetodi eeldatav täpsus ja seos EVS 885:2005-ga Maksumusmudel on karkass, mille maksumuskonsultant peab katma oma intuitiivsete seisukohtadega, mis põhiliselt lähtub kogemustest ja need omakorda sõltuvad kasutatavatest andmetest. Nende andmete allikaid ja usaldatavust vaadeldakse, kuid kõiki neid andmeid tuleb kasutada teatud ettevaatlikkusega
Tuuakse välja netohind ja käibemaks, saadakse brutohind. Pak.arvutus on protsess, mille tulemusena moodust. objekti pakkumishind. Pak. arvutuses võib välja tuua alusele, kõige põhilisem on algeelarve kuju. Andmed üldstrateegia kohta. Mõnikord peetakse ka eelarvepäevikut. Pakkumine sisaldab objekti ehituskulud, objekti üldkulusid ja kasumit. Mõnikord lisatakse juurde ka teat. riskisummad. Pakkumishinna arvestamine eelarvestamisest lahus olev Lk. 40 (1. pool) tegevus, mille eest vastutakse juhtimistasemel. Pakkumishinna esitamisel võetakse arvesse seda pakkumispoliitikat, mis on firma tippjuhtkonna tasemel kokkulepitud. Pakkumispoliitika abil juhtkond korraldab ettevõtte üldist juhtimist, milliseid objekte üldse ehitatakse, juhib finantsaasta jooksul käivet ja kasumi moodustamist; kujundab tootmist nii, et see vastaks ettevõtte ressurssidele
Kohanduv eelarvestamine omab pideveelarvestamise ja tulemuspõhise eelarvestamise komponente, eesmärk on reageerida välistele muutustele jooksvalt. Kaizen eelarvestamisel muudetakse eelarvet järjest pingelisemaks (näiteks igal aastal väheneb toote omahind 5% võrra). Tegevuspõhise eelarvestamise korral eelarvestatakse tegevusi: väljundite hulka ja ressursse nende väljundite pakkumiseks. Sisendipõhises eelarvestamises alustatakse ressursikulu ja ressursivajaduse eelarvestamisest, eelarvestatud kulud jaotatakse toodetele ja teenustele (väljunditele). Väljundipõhises eelarvestamises määratakse kõigepealt eesmärknäitajate kaudu toodete ja teenuste nimestik ning kogus, seejärel arvestatakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulutused. Tulemipõhises eelarvestamises defineeritakse eesmärgid avaliku hüve, heaolu või turvalisuse seisukohalt. Jäik ehk staatiline eelarve on rahas väljendatud plaan, mis on kinnitatud kogu eelarveperioodiks.