Kas mitte selliseks ei kujune meie riigi uus tunnuslause praeguse koalitsiooni jõulise aktsiisipoliitika tingimustes? Kui Eesti statistiline alkoholitarbimine väheneb, soomlased siit jooki enam kõrgete hindade tõttu kaasa ei osta ja oma rahvas toob vajamineva kraami Lätist, on vaja arvestatava januga lisajõudu, mis tagaks kümnete miljonite eurode ulatuses riigieelarvesse planeeritud aktsiisitulu laekumise. Õnneks või õnnetuseks sellist jõudu ei paista. Mõistmine, et eelarvepoliitikas läks midagi valesti, on tänaseks ootuspärast vertikaali pidi läbinud alt ülespoole peaaegu kõik võimalikud tasandid. Tarbijate rahulolematusele sekundeerisid esmalt õlletootjad, siis sõltumatud analüütikud, seejärel kompetentsete valitsusasutuste spetsialistid ja nüüd ka rahandusminister Tõniste, kes lõppeval nädalal lubas negatiivsetele majandusnäitajatele tuginedes kaaluda veebruari algusse planeeritud järgmise aktsiisitõusu ärajätmist.
d. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid (1) e. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus (5) f. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. (6) g. President kuulutab riigieelarve seaduse välja (8) h. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. (4) 64) Milliste asjaolude alusel võib väita, et riigieelarve seadus on väga oluline? 65) Mida määrab maksupoliitika ja mida kulupoliitika eelarvepoliitikas? 66) Põhjenda, miks peaks riigieelarve olema tasakaalus 67) Millised on eelarvedefitsiidi kasutamise peamised põhjused? Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? 68) Juhul kui tekib eelarve ülejääk, siis... 69) Millised on riigieelarve olulisemad kulud? V: sotsiaalhooldus, tervishoid ja haridus 70) Seleta mõisted: a. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist ehk SKPst) b
(majandust väga hästi stimuleeriv, lihtne jne.). Neid väiteid (nagu ka Eesti maksusüsteemi lauskriitikat) tuleb lugeda poliitilises võitluses kasutatud propagandistlikeks väideteks. Neljandaks. Aastatel 19941999 ei olnud Eesti majanduse kiire arengu põhifaktoriks tema maksusüsteem, ilmselt tagasid majanduse kiire arengu teised tegurid. Viiendaks. Perioodi 19941999 iseloomustab suhteliselt suur stabiilsus nii maksu- kui eelarvepoliitikas. See stabiilsus tagati põhimõtteliste muudatuste puudumisega maksusüsteemis. Samuti jäid tagasihoidlikeks ka muudatused konkreetsetes maksudes, 14 millistest olulisem oli aktsiisimäärade pidev tõstmine ligikaudu samas tempos keskmise palga kasvuga. Stabiilne (mõnede autorite arvates isegi liiga stabiilne) maksupoliitika tingis ka maksukoormuse suure stabiilsuse: 1994.a
a. tarbijahinnaindeksile (THI), arvestades nende osatähtsust, olid järgmised: toit - pôhjustas 32% THI kasvust (s.h. liha ja lihatooted - 22%), eluase - 26%, riietus ja jalatsid - 14% ning transport ja side - 7%. Teiste komponentide môjuulatused inflatsioonis jäid vahemikku 2 kuni 7 protsenti. Suurima panuse THI muutusesse on andnud just kohalike kaupade ja teenuste kallinemine, mis peegeldab majanduse avanemisega kaasnevat krooni sise- ja välisväärtuse lähenemist. Eelarvesüsteem Eelarvepoliitikas algas 1993. aasta rahareformi järgselt kehtestatud üksikisiku tulumaksu piirmäära alandamisega 50-lt 33 protsendini. Maksukoormust suurendav samm oli kôrgemate looduskasutuse maksumäärade kehtestamine 1. jaanuarist ja maamaksu ning kütuseakstsiisi kehtestamine II poolaastast. Nende maksude tegelik laekum jäi oodatust väiksemaks. Juriidiliste isikute maksuvôlad riigieelarve ees küll vähenesid, ent nende jääk on endiselt suur:
majandustingimused kiire majanduskasv USA-s veab kui vedur endaga kaasa paljude teiste Ameerika majandusega tihedalt seotud riikide majandused; demograafilised protsessid- rahvastiku kasv, nii loomulik kui mehaaniline suurendab ka tarbimisnõudlust. Riiklik tarbimine sõltub suures osas majandusvälistest, poliitilistest teguritest. Valitsuses enamuses olevate poliitiliste parteide majanduslikud vaated väljenduvad ka valitsuse maksu- ja eelarvepoliitikas. Valitsuse käsutuses arvatakse olevat piisavalt vahendeid kogunõudluse mõjutamiseks, iseküsimus on kas ja kui suurel määral neid kasutatakse. 1.44 Keynesi rist, tarbimise ja säästmise funktsioon. Isiklik tarbimine on kogunõudluse tähtsam ja suurim element. Kuidas sõltub tulude jagunemine tarbimiseks ja säästmiseks, sellele avaldavad mõju paljud majanduslikud, geograafilised, etnilised, sotsiaalpsühholoogilised, ajaloolised jms. tegurid.
annaabi.ee 
