selle palee aknast Saksa Vabariigi loomisest. Muuseumisaar UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv muuseumisaar koosneb viiest mugavalt kõrvuti asetsevast muuseumist, mis kõik asuvad hästi ligipääsetaval saarel Spree jõel. Iga muuseum on omaette vaatamisväärsus, mille uurimisele kulub vähemalt pool päeva. Pergamoni muuseumis on suur islami kunsti ja muistse Lähis-Ida aarete kogu. Uus muuseum (Neues Museum) on koduks eelajaloo, Vana-Egiptuse ja antiigi pärandile ning Bode Brandenburgi värav Brandenburgi värav on olnud nii võidu, rahu, eraldatuse kui ka ühendatuse sümbol ning tänaseni tõmbab see ligi bussitäite kaupa uudistajaid. Kui antaks välja Berliini tuntuima vaatamisväärsuse auhinda, saaks selle just Brandenburgi värav. Parim viis väravat imetleda on jalutada selle suunas mööda Unter den Lindeni bulvarit, mis on Berliini variant Champs Elyséest. Sel jalutuskäigul
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis sündis juba mitusada aastat tagasi Skandinaavias. Murdmaasuusatamine on talispordialadest kõige vanem, sest suuski on kasutanud liikumiseks juba eelajaloo aegadest saadik. See on väga populaarne sport paljudes riikides ning on Eestis talispordialadest kõige eelistatum. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel ning on kuulunud taliolümpiamängude kavva juba alates 1924. aastast. Murdmaasuusatamine koosneb paljudest erinevatest sõidu-, tõusu-, laskumis-, pöörde- ja pidurdusviisidest. Seega on tehnika õppimine suusatamises küllaltki pikk protsess.
Võrdlev mütoloogia Vana Kreeka Kreeka on võrdlevale mütoloogiale erijuhtum, sest kreeka müüt kipub olema ebavõrdselt kaalukas ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile leidub vähe varaseid usulisi või vähemalt antikvaarseid allikaid
Hiinas. Samuti on mitu tuhat aastat pruugitud India kanepi eritist hasisit, marihuaana ja muude nimede all, meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks (Põder 1998, lk 4). Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Maakera erinevastes paikades on enesetunde ja meeleolu muutmiseks kasutatud paljusid muidki aineid. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamise algusaeg kaob inimkonna eelajaloo hämarusse (Põder 1998, lk 4). Sajanditega kujunes välja selge jaotus: euroopalik kultuur kasutas mõjuainena valdavalt alkoholi, seevastu Aasia, Ladina-Ameerika ja Aafrika mitmed hiigelpiirkonnad keemilisi aineid, mida Eestis tuntakse uimastitena. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada, olgu siis ravieesmärkidel, olmes, religioosses süsteemis. Teaduse, tehnika ja
funktsioon. Teda tuleb tundma õppida sellest seisukohast, milline oli kunagi kehtinud õiguse eesmärk, millised olid tolle aja ja ruumi poolt üldiselt omaksvõetud ettekujutused õiglusest, mis seisnesid objektiivse õiguse taga. Geneetiline funktsioon tähendab seda, et kunagi eksisteerinud õigust käsitletatakse tänapäeva õiguse eelastmena ja nii konstrueerib teatud astmestik, mis on pidevas arengus. Traditsiooniliselt on see kantud aga õiguse eelajaloo ideest. see on periood, kus õigust ei fikseeritud kirjalikult, kuid oli võimalik rääkida õiguse geneesist eelajaloo või eelastmete tähenduses. Seda funktsiooni tuleb mõistma nii laias kui kitsas tähenduses. Siin tuleb rääkida õiguslikust kontituiteedist ehk järjepidevusest (1940 katkes ja ei saa rääkida geneetilisest funktsioonist). Õiguse ajaloolastel on alati eesmärk tagada õiguskorra järjepidevus. Lisaks on ajalool kogemuslik funktsioon ehk teadasaamine olnust
scriptum). Selline õiguse kujunemise käsitlus annab alust ka õiguse allikate jaotamisele kaheks suulised allikad (ius non scriptum) ja kirjalikud allikad (ius scriptum). Nagu eespool osundasin, eelnesid õigusele, kui inimeste omavahelisi suhteid reguleerivale sotsiaalsele korrale, moraal ja tava, mis olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Moraali ja tava kui allikate kõrval ei tohi unustada õiguse eelajaloo perioodi kohtupidamist, milleks reeglipäraselt kokku tuldi ja kus otsuseid langetati. Kuigi moraal ja tava on õiguse eelastmed, ootab teatud tava- ja moraalinormidest kinnipidamist meilt ka tänapäeva ühiskond, kes nii ei tee, seda ähvardab isoleerituks jäämine. Tavaõigus tekkis sugukonna, hõimkonna või kogukonna sees ja arenes seni, kuni seda hakati kirja panema. Kirjalike allikate iseloomustamiseks tuleb sissejuhatuseks osundada, et õigusnormid
Ajalooline teadmine ja visionaarset teadmist. Raamat saab järhe 1984 Hõbevalgem. Elu lõpul soov asjad kokku panna ja midagi muuta, tegeleb sellega ja lõpetatud ei saagi. Poeg Mart Meri andnud raamatu 2008 Hõbevalge. 70ndatel tekitas Meri suurt poleemikat. Kuidas ajalooainesega ümber käiakse ja legende põimitakse faktidega? See on asi, mis annab faktidele jõudu. Tuntud põhiväiteid: kui antiikkirjanduses räägitakse hüperböröast, siis on see Saaremaast räägitakse. Annab suure eelajaloo. Hõbevalget annab rööbitada Krossiga, kui ajalookirjanduse võimalused NL ajal piiratud, siis muudes vormides nt dokumentaalkirjanduses, saab suurt ajalugu kirjutada. Oli euroopalik. Juhan Peegel. Ajakirjanduse eriala rajaja. Aeg-ajatl ilukirjandust kirjutanud. Arvult ei ole seda palju. Rannakirjanduslik algus, tegelikult tuleb 50-60ndate vahetusel. 1973 Kolm tahedat lugemist. Följetonistlik lahendus proosas. Följetonismi esiletõus 70ndatel sümptomaatiline
annaabi.ee 
