Arvustus ,,Ettevõtluse pikkuskraadid" on raamat, mida võib nimetada tänapäeva ja tuleviku globaliseerunud vabaturumajanduse uueks teejuhiks. Majandusteadlasest raamatu autor Leif Edvinsson on üle 20 aasta oma elust kulutanud uute majandusmudelite ja mõistete väljaarendamisele. Oma pika ja põhjaliku teadustöö tulemuseks peetakse Leif Edvinssoni tänapäeval uue majandusvaldkonna ärireaalsuse loojaks, milleks on teadmusmajandus. Edvinssoni silmis on 21.sajandi maailma majandustegevus muutunud niivõrd keeruliseks, et praegu kasutusel olevad majandusmudelid ja süsteemid ei soodusta enam jätkusuutlikku arengut ja äritegevust
· on sitked, kuid samas ka tundlikud, · hindavad instinkte ja intuitsiooni, analüüsi ja ratsionaalsust, · saavad hakkama vastuoludega, · on usaldusväärsed ja arenguvõimelised. Kuigi Handy mõistab hukka üksnes ettevõtte huvidest lähtuva töötajate rakendamise ning hoiatab inimesi niisuguse ühekülgse lähenemise eest, ei leia ta sellele praeguses , üha tiheneva konkurentsiga maailmas alternatiivi. 16. Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Goldratt, Edvinsson (lisage ise mõned nimed veel) E. Goldratt näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja arendamise põhitakistusena vananenud mõtlemist, mida tuleb muuta. Uusi ideid on keeruline rakendada, sest neid ei võeta omaks ja neile osutatakse tugevat vastupanu, sh ka ettevõtte tippjuhtkonnas. Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, soovitades tehnilistesse üksikasjadesse ja keeruliste matemaatiliste algoritmide tasemele mitte laskuda. Senine juhtimisalane tarkvara
· on sitked, kuid samas ka tundlikud,· hindavad instinkte ja intuitsiooni, analüüsi ja ratsionaalsust, · saavad hakkama vastuoludega,· on usaldusväärsed ja arenguvõimelised. Kuigi Handy mõistab hukka üksnes ettevõtte huvidest lähtuva töötajate rakendamise ning hoiatab inimesi niisuguse ühekülgse lähenemise eest, ei leia ta sellele praeguses , üha tiheneva konkurentsiga maailmas alternatiivi. 11 16. Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Goldratt, Edvinsson (lisage ise mõned nimed veel) E. Goldratt näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja arendamise põhitakistusena vananenud mõtlemist, mida tuleb muuta. Uusi ideid on keeruline rakendada, sest neid ei võeta omaks ja neile osutatakse tugevat vastupanu, sh ka ettevõtte tippjuhtkonnas. Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, soovitades tehnilistesse üksikasjadesse ja keeruliste matemaatiliste algoritmide tasemele mitte laskuda.
Boulder: Westview Press. 372 pp. Lane, J-E. Avalik sektor. Kontseptsioonid, mudelid, lähenemisviisid. Tallinn: Külim, 1996. 10. Ofman, Daniel. D. Inspiration and Quality in Organisations. 1993. 11. Parimad kogemused edu saavutamiseks. Ettekannete kogumik. Eesti Kvaliteediühing. Tallinn. 1999. 12. Personalijuhtimise käsiraamat. Äripäeva kirjastus. 1998. 13. Rajades 21. sajandit. Ettekannete kogumik. Eesti Kvaliteediühing. Tallinn. 2000. 14. Roos, J. Roos, G..Dragonetti N.C, Edvinsson L.. Intellectual Capital. London. 1997. 15. Schuler, R.S., Jackson, S.E. Human Resource Management: positioning for the 21st century. 6th ed. New York: West Publishing Company, 1996. 780 p. 16. Sjöstrand, Sven-Erik. Organisaatioteoriat. Espoo. 1981. 17. Spencer L.M, Spencer S.M. Competence at Work. Models for Superior Performance. John Wiley&Sons, Inc. Canada. 1993. 18. Stewart, Thomas A. Intellectual Capital. London 1998. 19. Sveiby, Karl-Erik. Knowledge Management..
Goldratt, S.Covey, D. Goleman ja nimekirja saab jätkata vaadates ringi raamatupoodides, sest mitmeidki neist autoreist on tõlgitud eesti keelde korduvalt. Postmodernistlikele teooriatele on omane, et need ei seisne enam otseselt mudelite välja pakkumises vaid pigem kas kirjeldavad teatud käitumis-/mõtlemisviise (nagu juhtimisgurud Covey, Goldratt näiteks) või siis ei räägi otseset juhtimisest vaid organisatsioonist ja töö tegemisest laiemalt muutuvas maailmas (näiteks Handy, Edvinsson). Viimasied võiks nimetada futuristideks. Postmodernistlike teooriate puhul saab aktuaalsete teemadena välja tuua õppiva organisatsiooni idee (P.Senge loodud teooria ja termin), projektipõhise juhtimise esile kerkimise ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust tingitud uudsete töövormide võidukäigu. Viimase alla kuuluvad sellised juhtimisteooria mõistes suhteliselt uued mõisted nagu kaug- ja virtuaaltöö, virtuaalsed (projekti)meeskonnad ja paindlikud