• Enesekontroll • Riskivalmidus Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum; tõekspidamised ja arvamused sellest milline on organisatsioon ja kuidas peaksid selle liikmed toimima; kujundab mängureeglid, vahendab formaalse juhtumise ja kontrollimise vajadust. Jaguneb kaheks: Osaliselt tajutav/nähtav: väljendab käitumiskultuuris, tunnustamises, edutamises, riietuses, töövahendites, ruumide kujundamises jne Kaudselt tajutav/varjatud: väärtushinnangud, suhtumine, tunded, vaimsus, moraal Organisatsioonikultuuri 7 tunnust: 1. Innovatsioon ja riski tolerants 2. Tähelepanu pööramine üksikasjadele 3. Tulemustele orienteeritus 4. Inimkeskus 5. Meeskonnatööle orienteeritus 6. Agressiivsus 7. vaata Moodlesse Võimukutuur Rollikultuur Eesmärgikultuur Indiviidikeskne kultuur
ebaõige teaduslike kraadide omistamine kodanlikele spetsialistidele (Maiste-Aller, Elango jt.), ilma nende kodanlikus Eestis ja saksa okupatsiooni ajal kirjutatud dissertatsioone ja teaduslikke töid läbi vaatamata. Enamikus need tööd on aga antimarksistlikud, idealistlikud ja seetõttu ilma teadusliku väärtuseta. [---] Kuidas seda edasi anda? Kruus ja Andresen edutasid tagurlikke elemente Kruus ja Andresenit süüdistati "tagurlike elementide " edutamises. Sm. Leede näitas suuri puudusi EK(b)P keskkomitee töös ... Leede osundas, et EKP keskkomitee pole piisavalt arendanud võitlust nn kodanlike natsionalistidega. Tööd on antimarksistlikud, idealistlikud ja teadusliku väärtuseta. Töödele heideti ette, et nad on antimarksistlikud, idealistlikud ja seetõttu teadusliku väärtuseta. Olaus Moberg Dünamünde lahingust 1701 lk.17 ..
Ta demonstreerib hoolitsust töötajate, tarbijate ja teiste oluliste isikute eest. Oma organisatsiooni liikmete suhtes väljendub see roll õnnitlemises juubelite puhul ja teistes ametlikes tähelepanuavaldustes. · Juhtija-eestvedaja roll Juht loob vajalikud tingimused töötamiseks. Tingimuste all mõeldakse nii keskkonda, vahendeid kui sisekliimat. Eestvedamise tegevustena võib juhtija roll avalduda tunnustamises, kriitika andmises, edutamises jne · Sidepidaja Sellele rollile iseloomulikud tegevused on näiteks osalemine konverentsidel, ühingutes jne. Organisatsiooni siseste kontaktide juhtimise eesmärgiks on teabe jagamine ja saamine aga ka ülesannete andmine ja organisatsiooni kui terviksüsteemi pidev parendamine. Tegevustena võib sidepidaja roll avalduda näiteks kirjavahetuses kolleegidega, koosolekute läbiviimises jne. 5. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. 2
läbirääkija- sõlmib lepinguid peab kõnelusi arusaamatuste lahendaja, korralooja- lahendab probleeme, mis ei allu tavapärasele lahendusviisile 5. organisatsioonikultuur ja selle tähtsus firma edu saavutamisel org.kultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste ja väärtushinnangute kogum ja käitumisnormide kogum. Kujundab mängureegleid, vähendab formaalse juhtimise ja kontrollimise vajadust. On otseselt tajutav , nähtav väljendub käitumiskultuuris, tunnustamises, edutamises, riietuses, töövahendites, ruumide kujundamises. Kaudselt tajutav- varjatud väärtushinnangud, suhtumine, tunded, vaimsus ,moraal. Org. kultuur on otseselt tajutav reaalsus: tunnustamine, karistamine, edutamine, koolitamine, uute töötajate valik, vastuvõtte ja vallandamine, tublide töötajate esiletõstmine, tähtpäevade ja kordaminelute tähistamine, käitumiskultuur, eetikareeglitest kinnipidamine, otsustamise protseduurid. Otseselt tajutavale kultuurile
seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. See võib avalduda soolises diskrimineerimises või võrdse kohtlemisest tuleneval diskrimineerimisel- rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võib avalduda töötasu maksmises, tööle võtmises, töötajate eelistamises üksteisele jne. Kindlast soost isiku edutamises, ahistab isikut tema soo tõttu seksuaalselt jne. VORMID: Otsene sooline diskrimineerimine- otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui ühte isikut koheldakse tema soo tõttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud või koheldaks teist isikut samalaadses olukorra. Kaudne sooline diskrimineerimine leiab aset, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium, tava või tegevus seab ühest soost isikud, võrreldes teisest soost isikutega, ebasoodsamasse olukorda.
annaabi.ee 
