Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse
Otsustaval momendil võeti aga 2 korpust rindelt ära ja saadeti itta. Põhjuseks olid ärevad teated Vene vägede pealetungist Ida- Preisimaal. Prantslased tugevdasid taganedes Pariisi kaitset. Saksa vägede rünnak Pariisi nurjus. Prantslased alustasid pealetungi ning 5. septembril algas Marne'i lahing. Saksa väed paisati tagasi ning Schlieffeni plaan oli nurjunud. Algas pikk ja kurnav positsioonisõda. Lahingud Ida-Preisimaal. Vene armee põhijõud jagati Loode ja Edelarindeks. Neist esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu. 20. augustil toimus Vene 1. armee ja Saksa 8. armee vahel suur lahing Gumbinenni juures. Edukam oli Vene armee, sakslased taandusid. Vene armee ei asunud sakslasi jälitama. Kriitilises olukorras määrati Saksa 8. armeele uus juhtkond: komandöriks sai kindral Hintenburg, staabiülemaks kindral Ludendorff. Jõud koondati nüüd Vene 2. armee vastu, kes oli Ida-Preisimaale sisse tunginud
taganemist, kuid kindlustas pidevalt ka pealinna kaitset.Olukord oli väga kriitiline. Sakslastele oli antud korraldus "pealetung iga hinna eest," kuid prantslaste vastupanu oli ka erakordne. 4. IX andis Joffre käsu pealetungi alustada. Nii algas kuulus Marne'i lahing /marn/, kus Saksa väed paisati tagasi. Schlieffeni plaan oli nurjunud. Nüüd kaevusid mõlemad pooled maasse ning algas pikk ja kurnav positsioonisõda (kaevikusõda). IDARINNE. Vene armee põhijõud jagati Loode- ja Edelarindeks. Esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu. Kuigi Ida-Preisimaal oli edukam algul vene pool, kaldus sõjaõnn hiljem sakslastele (vahetati välja juhtkond: komandöriks sai kindral P. von Hindenburg ja staabiülemaks kindral E. Ludendorff) ning Tannenbergi lahingus (29. VIII) said venelased hävitavalt lüüa. Samal ajal said Austria-Ungari väed aga Galiitsia all suure kaotuse osaliseks, mis mõjus halvavalt kogu Austria-Ungari võitlusvõimele
o IM sõjaplaani polnud, valmis oldi koostööks PMga, toetamaks nende vasakut tiiba o VM võrreldes teiste riikidega oli suhteliselt nõrgalt sõjaks ette valmistatud, armee oli viletsalt varustatud; sõjaplaan võimaldas valida 2 rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja A-U vahel (PM palvel rünnati Ida-Preisimaad) Moodustus 2 põhilist riinet: idarinne (SM vs PM+IM; positsioonisõda) ja läänerinne (jagunes looderindeks (VM vs SM) ja edelarindeks (VM vs A-U); manöövrisõda) Positsioonisõda ehk kaevikusõda pooled olid sõjalisekt võrdsed, rindejoon eriti ei muutunud, rindejoone ja esimeste kaevikute vahel oli eikellegimaa Manöövrisõda toimusid Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914 Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi Sõjategevus 1914-1918: LÄÄNERINNE IDARINNE
patriootliku vastupanu ja suutsid minna üle vastupealetungile. Kaks päeva hiljem alustasid prantslased pealetungi. 5-12 septembrini toimus lahing Marne´i jõel, mille prantslased võitsid. Nurjus sakslaste välksõjaplaan ja kogu läänerinde pikkuses Sveitsist kuni Põhjamereni mindi üle kaeviku- ehk positsioonisõjale. Idarinne 1914- Venemaal ei kulunud isegi mitte ühte kuud mobilisatsiooniks ja kogu Vene armee jagati kaheks osaks: Looderindeks Saksamaa vastu ja Edelarindeks Austria-Ungari vastu. Esimene löök anti venelaste poolt Preisimaale, kus nad said raskelt lüüa. Edalarindel, nn. Galiitsia operatsioonil, oli edu venelaste poolel, sest Balkani slaavlased Austria armeest jooksid Venamaa poole üle. Kuid halva relvastuse ja kindralite nõmeduse tõttu ei suutnud venelased oma võitu hoida. Teised rinded- Balkani rinne juulis/augustis. Serblased loovutasid pealinna- Belgradi- austerlastele, kuid aeti prantslaste ja venelaste poolt välja
annaabi.ee 
