Sumatra saar Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas. Üldine info · Sumatra pindala on 435 000 km². Ta on loodekagu suunas välja venitatud ja 1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on ta 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt. · Sumatra on vulkaanilise tekkega ja sellepärast mägine saar. Sumatra edelarannikut mööda kulgeb ahelik, kus asuvad kõik Sumatra kõrged tipud. Selle aheliku loodeotsa nimetatakse Pusat Gayoks ja kaguotsa Barisaniks. Toba järv · Sumatra suurim järv on Toba järv.Toba järv on tekkinud endise vulkaani kaldeerasse. Toba vulkaan purskas 70 tuhat aastat tagasi ja hävis purske käigus. Ühtlasi on Toba maailma suurim vulkaanilise tekkega järv. Aitäh tähelepanu eest!
asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas. Seal räägitakse inglise keelt. Inglise keelt räägivad maailmas umbes 300miljonit inimest. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin ehk Inglise kanal ja selle kitsam idaosa Calais' väin Doveri väin. Euroopa mandriga ühendab saart mööda La Manche'i põhja kulgev La Manche'i tunnel. Iirimaast lahutab teda Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. Suurbritannia edelarannikut uhub Keldi meri ja looderannikut Atlandi ookean. Saare pindala on 229 957 km². Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Saar on põhja- lõunasuunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m).Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar
Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid. Skagerraki sügavus ulatub mõnesaja meetrini; Kategat on madalam, selle sügavus väheneb lõunaosas paarikümnele meetrile. Kategatiga ühendavad Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. 4 Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud
Rohkem kui pool Guatemala elanikkeetest on indiaanlased , vana Maya sugulased, ülejäänud järeltulijaid on peamiselt hispaaniakeelsele mestizo-Latino, hispaanlased ja indiaanlaset järeletulijad. Ladino riigi, linna-ja maapiirkondade elu oluline roll. Keskkonnas domineerib Hispaania toll, kuigi mitmed muutunud langetasid mõju all. Enamik Latino keskendub linnad väljaspool riigi idaosa ning Vaikse ookeani poolsel rannikul. Indiaanlaste enamik elavab riigis edelarannikut ja kesk mägialal. Nad siiski säilitavad Maya, paljud kombeit.Noored mehed, astuvad kaitsejõududele tegevteenistusse ja paljud pered indianlastel sunnitud põgenema linnadesse, et tööd leida. Religioon. Guatemaalaste enamik on roomakatolikud, kuid aasta jooksul pärast teist maailmasõda suurendas protestantlik misjonärid mõju. Riikis asutas Baptistide, piiskopliku, luterlik, Presbyterian kirik, samuti Mormonid, kuid suurimat mõju on Evangeelse protestantide
Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid. Skagerraki sügavus ulatub mõnesaja meetrini; Kategat on madalam, selle sügavus väheneb lõunaosas paarikümnele meetrile. Kategatiga ühendavad Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud
Oligohaliinne 3-0,5% Vett, mille soolsus on alla 18 pr0milli, nimet. Riimveeks. Põhjameri kui Atlandi ookeani ääreala ja Läänemeri kui selle omapärane jätk või haru. Soolane vesi Põhjamerest tuleb Läänemerre süvahoovusena, vähem tihe madala soolsusega vesi lahkub Läänemerest pinnahoovusena. Põhjameri ja Läänemeri on ühendatud Skagerraki, Kattegati ja Taani väinadega (Väike Belt (väiksem sügavus 10,5 m), Suur Belt (künnise sügavus 30 m) ja piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund (7m). Skagerraki sügavus on mõnisada m, Kattegat on madalam, lõunaosas ainult paarkümmend m. Kahte merd ühendab ka 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, tähtis laevatee. Teiste sisemeredega (Vahemere ja Musta merega) võrreldes on Läänemeri erakordselt madal, enamasti alla 200 m. Läänemeres puudub praktiliselt Kuu külgetõmbe jõust tingitud tõus ja mõõn, selle asemel võib esineda pikaajaline aperioodiline ebaregulaarne veetaseme
Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise reziimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid. Skagerraki sügavus ulatub mõnesaja meetrini; Kategat on madalam, selle sügavus väheneb lõunaosas paarikümnele meetrile. Kategatiga ühendavad Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt, Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud
rivaalitsevad viikingid. Rollo pidas kokkuleppest kinni ja kõigest mõne põlvkonna pärast said viikingitest normannid, kes võtsid üle alamate keele ja ristiusu. Rollo järeltulija kuuendast põlvest, Normandia hertsog Guillaume (William Vallutaja) sooritas 1066. aastal eduka sissetungi Inglismaale ja võttis oma võimu alla kogu sealse rahva. 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal 10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelarannikut Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandi saagade andmetel avastas Gröönimaa islandlane Gunnibjörn Ulfsson. Esimene ümberasuja oli saagade kohaselt Erikr Punane, kes purjetas sinna 981. või 982. aastal. Tihti peetaksegi just Erikr Punast Gröönimaa avastajaks. Eiríkri elu tuntakse peamiselt 13. sajandi alguses kirjutatud Erikr Punase saaga kaudu, kuid temast räägivad lühidalt ka teised Islandi allikad. Erikr jäi Gröönimaale kolmeks talveks ja uuris saare ranniku
annaabi.ee 
