Greetel Kala ja Maria Keedus 10a Dalmaatsia rannik Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt. Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik * Põhja-Norra rannik Dalmaatsia rannik Fjordrannik Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas *Norra *Lääne-Sotimaa *Põhja -Iirimaa
Seal käsitleti seda väga halvasti. Minus tekitas see vastikuse tunnet, et kunagi on inimestega nii käitutud. See oli üsna õudne. 3. Täida tabel. Riigid 1815. aasta kolooniad 1914. aasta kolooniad Suurbritannia India, Põhja-Ameerika lääne Kanada, Egiptus, Nigeeria, ja põhja rannariba, Guajaana, Sudaan, Saudi Araabia Aafrika lõunaosa, Austraalia edelarannik, tänapäeva Kenya edelarannik, Honduras alad, Lõuna-Aafrika liit, Betšuuramaa, India, Birma, Austraalia, Uus-Meremaa, veerand Uus-Guinead Prantsusmaa Senegal, Prantsuse Guajaana, Prantsuse Guajaana, Maroko,
põhjavesi, järved, muld jne) EHK Maailmameri- ookeanid, lahed, mered, väinad JA siseveed- jõed, järved, sood, rabad.. Veeringe: Veeringe lülid üle 3000 mm/a ekvaatori ümbrus (Bengali lahe põhja- ja idarannik) valitsevad madalrõhkkonnad, aasta ringselt kõrge temp., mussoon kliima. Üle 2000 mm/a P-Ameerika looderannik, sest möödub soealaskahoovus, mis toob rannikule sooja. L-Ameerika edelarannik, sest tõusvad õhuvoolud. Amazonase madalik, sest asub ekvaatori lähistel, valdavad on madalrõhkkonnad. Alla 100 mm/a pöörijoonte piirkonnas, sest päikest kõige rohkem, valdav on kõrgrohkkond (pilvitu, selge ilm); mandrite sisealadel, sest oodeanide niiskus ei jõua sinna, mäestike tõke; polaaraladel, sest on kõrgrõhkkond, temp. Aastaringselt madal, aurumine väike. Hoovuste teke- triivhoovused- Läänetuulte hoovused- ühes suunas püsivad
vihmade esinemise perioodil. S Cochin, India. Hindustani poolsaare edelaosas tuulepealsel rannikul. M A A T E A D 5-25°NS Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik U Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Indo-Hiina rannik, S Filipiinid, Hindustani ps. edelarannik, Bangladesh Niiske-kuiv troopikakliima (3) M · Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, A lähistroopilised maksimumid A · Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, T sademeid 500-1000mm E · Temperatuurid aastaringselt kõrged, 20-30° A D Timbo, Guinea.
kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega 7
Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome lõuna- ja edelarannik on tugevalt liigestunud ja saarerikkas. Suurim meresaar on Ahvenamaa (685 km2). Soome asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Soome paikneb valdavalt okasmetsavööndis, äärmise põhjaosa üle 300 meetri kõrgusel paiknevaid alasid katab tundra. Maismaast 67% katab mets, peamiselt mänd ja kuusk, põhjapiiril ka kased. Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra.
Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja- Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega PARASVÖÖTME ROHTLA 1
lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused. Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm päevas). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil o nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Indo-Hiina rannik, Filipiinid, Hindustani poolsaare edelarannik, Bangladesh 3. niiske-kuiv troopikakliima (Aw, Cwa): vahemikus 5-20 °NS laiust. Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid. Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000 mm. Temperatuurid aastaringselt kõrged, 20-30°C o savanni keskkond: muld viljakas, eriti üleujutatavates jõeorgudes. Võimas rohurinne. Taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud puud paiknevad
Tuuled suunavad orgaanika tagasi hõljuvasse ossa. järvedes on kestvad ja seisulained. Tuule surve väheneb järve ühes osas ja seega suureneb järve teises otsas. Kui veekogu nõlv on järsk, hakkavad setted mööda nõlva sügaviku poole nihkuma – SETETE FOKUSSEERIMINE. Põhjas setteid lisandub ja keerutatakse uuesti üles. Horisontaalsuunaline vee liikumine etendab suurt osa mõnes ookeani piirkonnas (Peruu ja Tšiili läänerannik ja Aafrika edelarannik) Biomassi levik süvavees: Madalates rannaalades on bioproduktsioon mitukümmend korda kõrgem kui hästi sügaval. Madalate eutrofeerunud järvede profundiaalsetetes ja merede mandrilaval allpool sesoonset termokliini kõigub makrofauna biomass 10g- 10 grammini märgkaalus/m2. Eutrofeerunud piirkondades põhjaloomastiku biomass kümneid kordi madalam (O2 defitsiit). Oligotroofsetes järvedes biomass tavaliselt madal. 4 km sügavusel biomass 0,1 g/m2. Populatsiooni produktiivsus sügavees
annaabi.ee 
