11. Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav (tavaliselt tasuline) sisendava iseloomuga teave, mille eesmärk on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaamikanalid: - televisioon-kiire,sõnum jõuab laia tarbijaskonnani reaalajas koos pildi ja heliefektiga. -raadio-samuti laia tarbijaskonnaga meediakanal, kuid pildiefektide edastamis võimalus puudub -ajakirjandus-tarbijaskond sõltub väljaandest,puudub heliefekti edastamie võimalus -internet- pidevalt leviv, kuid siisk kitsam meediakanal, kui tv või raadio. 12. Müügi stimuleerimis võtted -Hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, sooduskupongid, talongid, mis annavad õiguse allahindlusele). -Pakkumine naturaalses vormis (tootenäidised, preemiad). -Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid). -Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamikirjed pakkimisvahenditel,
töövihikuid) 11. Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav teave, mille eesmärk on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaamikanalid: - televisioon-kiire,sõnum jõuab laia tarbijaskonnani reaalajas koos pildi ja heliefektiga. -raadio-samuti laia tarbijaskonnaga meediakanal, kuid pildiefektide edastamis võimalus puudub -ajakirjandus-tarbijaskond sõltub väljaandest,puudub heliefekti edastamie võimalus -internet- pidevalt leviv, kuid siisk kitsam meediakanal, kui tv või raadio. 12. Müügi stimuleerimis võtted -Hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, sooduskupongid, talongid, mis annavad õiguse allahindlusele). -Pakkumine naturaalses vormis (tootenäidised, preemiad). -Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid). -Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamikirjed pakkimisvahenditel, väljapanekud
SILMA LIHASED ● 4 sirglihast, 2 põikilihast - vöötlihased ● algavad silmakoopa tipust, kulgevad silmakoopa seina pidi ettepoole. ● kinnituvad kõvakestale. - pööravad silmamuna vastavalt oma pikenemise suunale. KUIDAS TOIMUB KUJUTISE TEKKIMINE VÕRKKESTALE? Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. Võrkkestal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. KUIDAS TOIMUB INFO EDASTAMIE SILMAST NÄGEMISKESKUSESSE? Ruumiline nägemine? Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi, valgustundlikud ained lagunevad, tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi (II NERVUS OPTICUS) peaajju ja võetakse vastu suuraju koore kuklasagaras ja tekivad nägemisaistingud. Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb risti, vastaspoole aju poolkera
Kuna sõnum on jagatud terveks hulgaks pakettideks, siis võib iga pakett vajaduse korral liikuda Internetis erinevat teed mööda. Paketid võivad kohale saabuda suvalises järjekorras, mitte selles järjekorras, milles nad teele saadeti. Internetiprotokoll ei tee midagi muud kui lihtsalt toimetab paketid kohale. Pakettide õigesti kokkupanemise eest vastutab teine protokoll - TCP. IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis. Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada
veevajadus rahuldatakse joomisega. Neerupealise koehormoon aldosteroon suurendab Na ja sellega ka vee resorptsiooni ja vähendab diureesi. Adrenaliini väikeste annuste toimel uriini hulk suureneb. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundite talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meelelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine, töötlemine ja edastamie kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund on valdavalt anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüteem funktsionaasest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1) sensorist e retseptorist 2) aferentsetst juhteteedest 3) kesknärvisüsteemi
eest vastutab siis UDP teine protokoll - TCP. IP on uhenduseta protokoll, datagramme ei reasta. See tahendab, et UDP-d mis kasutav tahendab, et lahte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu rakendusprogramm peab ise suutma kontrollida, sonumi kas kogu sonum edastamie ajaks pusivat uhendust ja iga pakett on kohale joudnud ja kas datagrammid on oiges liigub jarjestuses. Internetis iseseisvalt. Pakettidest sonumi Seetottu kasutatakse UDP-d sellistes kokkupanemine vorgurakendustes, kus on sihtkohas on voimalik tanu sellele, et TCP jalgib tegu vaga luhikeste, uhte paketti mahtuvate
Kuna sõnum on jagatud terveks hulgaks pakettideks, siis võib iga pakett vajaduse korral liikuda Internetis erinevat teed mööda. Paketid võivad kohale saabuda suvalises järjekorras, mitte selles järjekorras, milles nad teele saadeti. Internetiprotokoll ei tee midagi muud kui lihtsalt toimetab paketid kohale. Pakettide õigesti kokkupanemise eest vastutab teine protokoll TCP. IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis. Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab
annaabi.ee 
