otseselt omavahel ka sidunud (REÕS § 6). Tagasisaade ja edasiviide (1) Kui käesolev seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi rahvusvahelise eraõiguse norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. (2) Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata. (3) Kui käesoleva seaduse § 231 või 6. osa 1. peatüki 1. jao sätted näevad ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi materiaalõiguse norme . [RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004] (§ 231. Registreeritud väärtpaber (1) Aktsiale, võlakohustusele ja muule õigusele, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse.) On olemas 4 renvoi käsitlust:
määratluse alla. Renvoi’d ei tunnusta kõik riigid. *Neli Renvoi käsitlust: a)Eiramine-Forum(hagi menetlev kohus) ei tunnusta Renvoid ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriikliku õigust(Itaalia, Kreeka,Egiptus) b)Desistement teooria- tagasisaate korral kohaldab foorum oma õigust, kuid mitte seetõttu et ta tagasisaadet aksepteeriks, vaid sellepärast, et välisriik on keeldunud oma õiguse kohaldamisest. c)Ühekordne renvoi-osalise renvoi teooria. Jaguneb edasiviidet tunnustavaks (nt Belgia) ja edasiviidet mittetunnustavaks (nt Sks.ja eesti). Tagasisaadet aga tunnustatakse mõlemas neist. d)Üldine renvoi-e Inglise e totaalse e kahekordse renvoi teooria. Tunnustatakse kõiki edasiviiteid. *Eiramist ei saa aga käsitleda Renvoi liigina. Desistement on identne ühekordse renvoi teooriaga (erinevus vaid põhjenduses). Seega eksisteerib vaid kaks Renvoi liiki ehk doktriini.
• Mitme õiguskorraga riigis võib eksisteerida ka formaalselt eraldiseisev haldusüksus, millel ei pruugi olla iseseisvat õiguskorda • Kui riigil puuduvad sätted, mis võimaldaksid konkreetset õiguskorda kindlaks määrata, kohaldatakse erandina õigussuhte asjaoludega kõige tugevamalt seotud õiguskorda EDASIVIIDE JA TAGASISAADE • Edasiviiteks on Eesti REÕ normi poolt välisriigi õiguse kohaldamisele viitamine • RVEÕS kohaselt teistkordset edasiviidet ei arvestata, st kui viidatud välisriigi õigus (vastav REÕ säte) näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis kolmanda riigi õigust ei kohaldata • Tagasisaateks on REÕ normi poolt viidatud välisriigi õiguse (vastava REÕ sätte) kohaselt Eesti õiguse kohaldumine. Sellisel juhul kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. • Reeglina lepingute ja väärtpaberite puhul kohaldatakse otse viidatud riigi materiaalõigust KOHTUALLUVUSE MÕJU
Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamis taotletakse või mitte. Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise (edasiviide), kohaldatakse selle riigi norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise (tagasisaade), siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise, siis seda edasiviidet ei arvestata. 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Õigussubjektsuse määravad õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isikuõigusvõime on võime algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. Teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel
Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus,kohaldab kohus seda sellest sõltumata,kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise(edasiviide),kohaldatakse selle riigi norme. Kui need näevad ette Eesti õiguse kohaldamise(tagasisaade),siis kohaldatakse Eesti materiaalõiguse norme. Kui välisriigi õigus näeb ette kolmanda riigi õiguse kohaldamise,siis seda edasiviidet ei arvestata. 103. Millist õigust kohaldatakse füüsilise isiku elukoha kindlaksmääramisel? Füüsilise isiku elukoha määramisel kohaldatakse Eesti õigust. (See on õpikus lk 134,see on väga imelik vastus(ühene). Aga laiemat käsitlust õpik ei anna.) 104. Millise riigi õigust kohaldatakse füüsilise isiku õigus- ja teovõimele? Füüsilise isiku õigus- ja teovõime määramisel kohaldatakse tema elukohariigi õigust,kuid
annaabi.ee 
