LUGEMINE Rein Raud "Kivi" 1. Noormeest ja neiut paelusid poes väga erinevad asjad. Neiut paelusid poes esemed, mis sisaldasid mälestusi tema lapsepõlvest. Näiteks vaskne kohvikann, lõigatud klaasist kastekann, hiiglaslik merekarp ja paljud muud esemed. Neiu on iseloomult uudishimulik ja rahulik. Uudishimulik, kuna teda huvitasid kõik esemed. Ja rahulik, kuna ta ei kiirustanud edasiminekuga vaid tahtis rahulikult poes ringi vaadata. ("Ma võiksin jääda siia õhtuni," ohkas neiu, võttis riiulilt hiiglasliku merekarbi ja asetas selle enda kõrva juurde. ; "Ainult natuke," palus neiu. Nüüd oli ta tähelepanu pälvinud vana vaskne kohvikann. "Meil oli kunagi kodus ka täpselt niisugune.") Noormeest paelusid poes hinnad. Ta jälgis esemeid, kuid pigem seetõttu, et mõista, kuidas hinnad koostatud on. Noormees on ettevaatlik ning peab materiaalset
privileeg ning seda kasutati ühe valitsemisvahendina. Kirjaoskuse areng Euroopas Kirjaoskuse omamise võimu kasutas keskaegses Euroopas ära ka kirik. Vaimulikud mungad, piiskopid valdasid kirjakunsti ning mängisid keskset rolli varase keskaja vaimulikus ning poliitilises elus. Kirjaoskuse areng Euroopas Kaheksandast sajandist kuni üheksanda sajandini kestis Karolingide renessanssi periood. Tegemist oli kultuurilise edasiminekuga. Muuhulgas kasvas kirjutamisoskus, arenes kunst, arhitektuur. Kirjaoskuse areng Euroopas 11. sajandil kasvas kaubandus ning Euroopa riigid said jõukamaks. Asutati esimesed keskaegsed ülikoolid. Kirjaoskuse levik. Kirjaoskuse areng Euroopas 12. ja 13. sajandi Inglismaa seaduste kohta on teada, et kui kuriteos süüdistatav suutis lugeda konkreetse lõigu piiblist, andis see talle õiguse astuda kirikliku kohtu ette.
(2p) 1. Üks tundmatutest ’mõistetest’ oli minu jaoks YYA-leping. Otsides selle kohta infot Internetist, leidsin, et see on 6. aprillil, 1948. aastal NL ettepaneku tulemusena allkirjastatud Koostöö, sõpruse ja abistamisleping. Selle eesmärk oli abistamise ja heade suhete edendamine NL ja Soome vahel, kuigi mõlema jaoks võid lepingut pidada oluliseks eelkõige julgeolekupoliitika aspektist vaadatuna tähtsa edasiminekuga. Selle kohta lugesin ma Daniela Lambin bakalaureusetööst „Ingerlaste roll Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu/Venemaa suhetes aastatel 1919-1991“. (http://www.fennougria.ee/public/Daniela_Lambin_loputoo_114012_TASB.pdf) Saadud informatsioon aitas paremini aru saada autori Soome ja Eesti vahelistest erinevustest. 2. Teine mõiste, mis jäi mulle natuke arusaamatuks, oli SS-diviis. Otsides selle kohta
suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65 536 klastrit. Sealjuures jäi maksimaalne sektorite arv samaks. Nii saavutati väiksemad klastrid (512 baiti), mis muutis kettakasutuse oluliselt efektiivsemaks[3]. Näiteks: varem võttis paarisajabaidine fail (eeldusel, et klaster on 4 kB) kettal 4 kB, raisates seega kordi rohkem ruumi kui faili kettal hoidmiseks tegelikult vajalik[4]. Arvestades, et toona olidki failid enamasti paarisajabaidised, oli tegemist väga olulise edasiminekuga FAT failisüsteemi arengus. MS-DOS 3.0 toetas FAT16 puhul kuni 32 MB kettaid, kuid MS-DOS 4.0 ja varem Compaq DOS 3.31 lisas toe ketastele, mille klastris paikneb 64 512-baidist sektorit ehk teisisõnu: 32 kB klastrid, mis võimaldas kasutada maksimaalselt 2 GB FAT16 kettaid[5]. Windows NT ja Windows XP toetavad FAT16-ga ka suuremat, 64 kB klastrit ja seega kuni 4 GB kettaid. FAT12 ja FAT16 failisüsteemid piiravad vormindamisel juurkataloogi kannete arvu[7]
See on pakkunud vaid huvi ekspluateerimise eesmärgil ja inimese huvid on olnud alati esikohal. Tänapäeva arusaam turismist ei olegi nii erinev vanavanaemade aegsestning õuesõppe pedagoogilisest vaatepunktist on oluline, et turistid ei otsinud eelkõige otseselt vaba ja metsikut loodust, vaid uut ja maalilist kultuurimaastikku. Idee, et loodus võib olla väärtuslik ja huvitav, kerkis suuremas ulatuses esile 20.sjandi algul. Turismi näol on tegemist paljulubava edasiminekuga, mis võib viia järjest suurema osa looduse säilitamise ja kaitsmiseni. Samas aga nõuab turism tihtipeale teatavat looduse ümbrkujundamist, et inimesi sinna meelitada. Inimese loodushuvi hakkab ärkama, loodusesse minek on tehtud inimestele lihtsamaks (matkarajad, rahvuspargid jmt). Mida rohkem inimesi loodusesse tuleb, seda rohkem on ka inimesi, keda see huvitama hakkab ja mida rohkem on huvilisi, seda tugevama avaliku seisukoha kindlustame looduskaitse ja rikkumise takistamise poolt
kui ta seda suudab, siis on ta just nii hea, kui parasjagu tarvis on. Paremaks muutumise teooriad levinud 19.sajandil. Põhiline teoreetiline paradigma. Minevik on halvem, tulevik parem, toimub areng, mis on ühesuunaline. Hegel idee järjest täiuslikum avaldumine ajaloo tegelikkuses. Talle sekundeerib Marx: ajaloos on areng, kuid see ei ole absoluutse idee avaldumine, vaid majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogilise arengu, teaduse edasiminekuga, mille tõttu peavad muutuma majanduse ja tootmise suhted ja nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis Marxi arvates on tuletis majanduslikust korrast. Darwin: primitiivsed eluvormid arenevad täiuslikuma poole. kui ma arvame, et mõistusega inimene on dinosaurusest parem, evolutsioon on positiivse suunaga. bioloogilised liigid on tekkinud järkjärgulise arengu tagajärjel. Comte: positivismi rajaja, meie teadmine tegelikkusest areneb primitiivsest usust teadusliku tunnetuseni, mis
annaabi.ee 
