68. Määramatuse puhul a) võivad esineda nii objektiivsed kui subjektiivsed tõenäosused; b)võivad esineda objektiivsed tõenäosused; c) võivad esineda subjektiivsed tõenäosused. 69. Puhta riski puhul on mingi sündmuse esinemise korral tulemuseks a) kasum või kahjum; b)ainult kahjum; c) ainult kasum. 70. Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske a) pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada; b)kindlustavad kindlustusfirmad; c) saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 72. Utilitaarne (eetiline) lähenemine (utilitarian approach) a)väidab, et kõik teod on moraalsed seni, kuni nad toetavad indiviidi parimaid pikaajalisi huve; b)väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta;
94.Protestantliku Põhja-Euroopa liitumisel Euroopa Liiduga ja kuhtumisel katolükliku Brüsseli moraaliga on kõige raskema kultuurikonflikti läbi elanud a)Soome; b)Rootsi; c) Taani. 69.Puhta riski puhul on mingi sündmuse esinemise korral tulemuseks a)kasum või kahjum; b) ainult kahjum; c)ainult kasum. 70.Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske a)pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada; b) kindlustavad kindlustusfirmad; c)saab kindlustada ainult juhul, kui kmdlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus. 4. Pärast valimisi püüab valitsus a) järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni; b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust; c)suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 39.Põhimõte ,,nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik" on a)subsidiaarsusprintsiip; b)ortoliberaalne doktriin; c) sotsiaalse turumajanduse seisukoht. R 67.Risk on
5 1. Proportsionaalne (edasikindlustamisele kuulub kindel osa igast lepingus märgitud riskist, edasikindlustamisele kuulub risk kokkulepitud omavastutusega) 2. Ebaproportsionaalne (aluseks on mitte riski all olevate väärtuste proportsioon, vaid kahjude hüvitamine, ülekandev kindlustusselts maksab ühest juhtumist tekkinud kahjude katteks esimese kokkulepitud summa ning edasikindlustaja maksab ülejäänud osa, kindlustatakse kogu kahjuportfell). Kaaskindlustusega on tegemist siis, kui sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades ning iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt tema osaga. Kaaskindlustus on mitme esmakindlustaja koondumine ühe suurema riski kindlustamiseks 19. Ala- ja ülekindlustus
suhteliselt hästi oma varasid ja kulusid, kuid kahjususe juhtimise võimalused on piiratud. Seega võib kahjudega seonduv hajuvus kõige mustema stsenaariumi korral avaldada fataalset mõju kindlustusfirma bilansile kui kindlustusfirma tegutseks ilma edasikindlustuseta. Sellest omakorda tuleneb mõlemapoolne (nii kindlustusfirma kui edasikindlustusfirma) soov püsida pikaajalises koostöös mille korral tänu kahjususe hajuvusele osutub "heal" aastal "võitjaks" edasikindlustaja ja suure kahjususega aastal osutub "võitjaks" (otse-) kindlustaja. Kuigi edasikindlustusteenus ei ole kindlasti n.ö. tasuta teenus, e. see toob kaasa täiendavad kulud kindlustusfirmale, on need kulud tegelikult väga raskesti identifitseeritavad. /VAJAKS TÄPSUSTAMIST/ 26. Ehitusettevõte kui organisatsioon ja süsteem : tegevuse eesmärgid ja ülesehitus Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on
Fundamentaalne risk. Need mõjutavad suuri inimrühmi nii sotsiaalses kui ka füüsilises mõttes (töötus, sõda, aatomielektrijaama avarii, inflatsioon). Puhtaid, staatilisi ja üksikuid riske kindlustavad kindlustusfirmad. Spekulatiivseid, dünaamilisi ja fundamentaalseid riske pole põhimõtteliselt võimalik kindlustada. Seda saab teha ainult juhul, kui kindlustaja või edasikindlustaja rollis on valitsus. Riskivaba ettevõtlus pole turumajanduse tingimustes muidugi võimalik. Kuid risk ei tohi olla ka nii suur, et see muudaks ettevõtluse lausa lootusetuks-ohtlikuks. Välistehingutes tekib täiendav risk, sest eksportööri kodumaa ja potentsiaalse sihtriigi vahel valitsevad erinevused poliitilis-õiguslikus, sotsiaal-kultuurilises ja majanduslikus süsteemis.
annaabi.ee 
