See annab õpilastele ja vanematele hea ülevaate hinnetest, puudumistest ning kodustest töödest. Näiteks on statistiliste andmete põhjal e-kooli heaks ja vajalikuks e-riigi osaks arvanud üle 70% õpilastest. Järelikult on e- kool üks e-riigi suurtest tugevustest. Eesti e-riigil on oma tugevused ja nõrkused. Võib öelda, et e-riigi tugevusteks on selle mugavus ja e-kooli kasutamise võimalus. Selle nõrkuseks aga ebaturvalisus. Mina arvan, et e-riik on eesti jaoks pigem tugevus, sest tänu sellele saame väikse riigina silma paista oma innovatiivsusega.
usutunnistuse, poliitiliste veendumuste ja varalise või sotsiaalse seisundi pärast. Riigilisel julgeoleku tagamisel on oluline poliitiline võrdsus. Sellegipoolest ei ole võrdne poliitiline kohtlemine kõigile võimalik, sest indiviidid ja grupid omavad erinevaid vajadusi ja ühtede poliitilised eelistused on teistele vähem meeldivad (Verba, lk 666). Seega absoluutset võrdsed kohtlemist ei saa esineda, kuid võimalikult võrdne küll. Oluline on veel märkida, et personaalne ja kogukondlik ebaturvalisus põhinevad pigem sotsiaalse usalduse tasemel ja riiklik sotsiaalsel sallivusel (Inglehart, Norris, lk 89). Organiseeritud sotsiaalsed grupid ja riigi tegevused kujundavad võimalusi sotsiaalseks usaldamiseks ja kodanikuühendusteks (Skocpol, lk 118). Seega sotsiaalsete gruppide olemasolu suurendab usaldust ning see omakorda tõstab inimeste kogukondlikku ja isiklikku turvatunnet. Sotsiaalne sallivus käsitleb juba laiemat valdkonda. Kui
uurida? hindamisel heaolu seisukohalt on tõlgendatud materiaalsete, Ühiskonnas tehakse otsuseid erinevatele allikatele ja sotsiaalsete ja isiklike (eneseteostuslike) ressurssidena. Mõiste uurimustele toetudes, paljud neist otsustest mõjutavad otseselt heaolu on lähedalt seotud mõistega turvalisus, turvalisuse vöi kaud-selt ka laste heaolu. Lastekesksusest küll räägitakse, vastandiks on ebaturvalisus ehk kaitsetus, mida samuti mitmeti agu paradoksaalne on see, et kuna lastel ühiskonnas on mõistetud. otsustusõigust pole, võetakse Kaitsetuse/ebaturvalisuse mõiste on võtmesõna, mida käsutame kui üldmõistet selliste subjektiivsete ja üsna
“Liivakellateooria“ – alati saab kella pöörata teistpidi, alustada uuesti. Liivakellal on „pedagoogiline võti“ – kui keegi kuritarvitab usaldust, siis õpetaja keerab liivakella teist pidi ning lähtub sellest, et usaldust on võimalik taas üles ehitada. Alati saab otsast alata. ↑ tutvumine – turvalisus – huvi+hoolimine – koostöö – usaldus: nendel tingimustel on õppimiseks soodsad tingimused; ↓ võõrad – ebaturvalisus – isolatsioon/ignoreermine – konkurents (pingeread) – kahtlustamine/süüdistamine; Nõustamise liigid : valdkonna järgi, kus valdkonnas nõustamine toimub. On olemas enamustes valdkondades. Liike on tohutult palju. Nõustamise tasandid: 1) Informeerimine – adekvaatne, usaldusväärne info. Soovitatavalt võimalikult lühidalt. Vajadusel tuleb küsida täpsustusi, see liigub järgmise taseme juurde: 2) Konsulteerimine – järeldused.
ülehindamine. Nafta: naftamaania; nafta paneb mehed unistama (Tugevam Venbemaa, Venetsueela jne), suurushullustus (“Gigantismo” “Grandiose”) ja valge elevandi projektid ning suhtumine, et me muudame maailma (kuid toob ka pahandusi). Esineb märkimisväärset korrelatsiooni energia rikkuse ja välispoliitika otsuste taga. Naftatulud näitavad suuremat agresiivsust välispoliitikas. Diislitelje paralleel: Iraan, Venemaa ja Venetsueela. Julgeolek ja ebaturvalisus: tarnijatele (produktiivusus väiksem) ja tarbijatele (heaolu kahjustamine). Terry Karl (Stanford 2008) väidab, et riigid sõltuvad naftast: majanduslik aspekt, suurem autoriteetsus, suurem konflikti püüdja. Naftat ja demokraatiat ei kooskõlasta (kergelt), küll aga kooskõlastab naftat ja sõda (kergelt). Paradoks on nafta režiimid on kõige stabiilsemad kuid ka kõige vastuvõtlikumad konfliktidele. (Kolumbia, Angola, Mehhiko, Sudaan, Venemaa jne.)
annaabi.ee 
