Tsitaatidena tuuakse välja näiteks mõisted, eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega, milles on ära toodud autori perekonna nimi, kasutatava allika väljaandmise aasta ning lehekülje number, millel tsitaat viidatavas materjalis paikneb. Näiteks: „Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (…), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve” (Lagerpetz, 2005, lk 15). Refereeringu puhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber. Refereerimisel märgitakse refereeritava teksti järel sulgudesse autori perekonna nimi ja viidatava allika väljaandmise aasta number
Sündimus oli suur ja sünnitajad vaevu täisealised. Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel lõpetasid naiste elutee varemgi kui lahingud meeste oma. ( esimesel aastatuhandel peeti Lääne-Euroopas tihti sõdu). Seda ühiskonda nimetati veel teismeliste ühiskonnaks. 6) Põhjenda, miks keskaegne kasvatus oli suunatud sellele, et lapsed võimalikult vara suudaksid iseseisvalt toime tulla? Ebaturvalises maailmas pidi võimalikult vara suutma iseseisvalt toime tulla, kuna keskmine eluiga oli lühike ja suur osa lapsi jäi varakult orvuks. Teismeline pidi sageli täisinimese eest väljas olema , seega tuli eluks vajalik ruttu selgeks saada. Sellest sõltus sageli lapse enda ja ta suguvõsa ellujäämine ning toimetulek. 7) Millised muutused suhtumises perekonda ja lastesse leidsid aset uusajal? Kodu ning perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis, senisest rohkem
2. Konfliktid kaasõpilaste vahel (sotsiaalsete pädevuste õpetamine on nõrk, meie-tunne on nõrk, pikaajalisel kiusamisel depressiooni tekkimine, koduses keskkonnas võib õpilane olla päevastest solvangutest räsitud ja see mõjutab kodust õppetööd). 3. Keskendumisvõime langus (kurnatus). Kool peab olema koht, kuhu õpilane tahab minna ja kus ta tunneb ennast turvaliselt. Õpilane veedab 12 aastat koolis, iga päev keskmiselt 7 tundi (esmaspäevast reedeni). Ebaturvalises keskkonnas ei suudeta seda taluda. Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu (EÕOL) seisukohad koolitervise kohta: Tuleb leida meetodeid sotsiaalsete võimete arengu toetamiseks lapses. Koolid peavad töötama välja enda plaanid, kuidas vägivalda vähendada. Koolivägivalla kampaaniaid (nii üleriigilisi kui ka koolisiseseid) tuleb toetada finantsvahenditega. Koolis võiks pidada koolivägivalla teemalisi loenguid, koolivägivalla vastaseid nädalaid ja kampaaniaid. Mida teha, et
· Siduda andmed püsivalt füüsilise andmekandjaga. Välistab netipõhised teenused (ja kogu hea e-maailma) · Andmete digiallkirjaga varustamine, mis seob ta loojaga matemaatiliste võtete abil. On turvalisim viis ja võimalik teha võltsimiskindlaks. On uudne ja kasutatakse kahjuks veel vähe 22. Digitaalandmete konfidentsiaalsuse tagavad: · nende hoidmine turvalises kohas ja vastav asjaajamiskord · andmete edastamisel ja hoidmisel ebaturvalises kohas nende krüpteerimine, millele peab lisanduma võtmehaldus 23. infovarade turvaohud · Oht (threat) on potentsiaalne (info)turbe rikkumine Oht on seega kas: · potentsiaalne tervikluse rikkumine · potentsiaalne käideldavuse rikkumine · potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine 24.Ohtude liigitamine - Ohte on võimalik liigitada: · Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) · Allika järgi (mis põhjustab)
hoidma niipea, kui ta kõndima õppis laste tavapärase väikese vanuse vahe tõttu oli siis järgmisele lapsele hälliliigutajat vaja. Naistetöid tegema, näiteks ketrama-kuduma, hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat Eestis nagu mujalgi. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese hooleta hakkama said. Palju ei erinenud eelkirjeldatust ka kõrgkihi lapse elu. Ebaturvalises maailmas pidi võimalikult vara suutma iseseisvalt toime tulla keskmine eluiga oli lühike ja suur osa lapsi jäi varakult orvuks. Teismeline pidi sageli täisinimese eest väljas olema, see aga tähendas, et eluks vajalik tuli võimalikult kähku selgeks saada. Sellest sõltus sageli lapse enda ja ta suguvõsa ellujäämine ning toimetulek. Haridust anti eelkõige kloostrites ja kloostrikoolides, aga rüütlile peeti vajalikumaks võitluskunste kui lugemist-kirjutamist
refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (...) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega. Näiteks: ,,Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (...), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve" (Lagerpetz, 2005: 4). Peamine viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid
annaabi.ee 
