• Levib nii vanematel mändidel kui ka noortel taimedel. • Hukkunud männid tunneb ära okaste alaspidise asetuse järgi. • Tõrjeks kasutatakse fungitsiide (Daconil, Tilt) • Haiged taimed tuleks välja korjata ja põletada. Punavöötaud • Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. • Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd Pinus liigid. • Haigust on leitud ka harilikul ebatsuugal Pseudotsuga menziesii, euroopa lehisel Larix decidua ja harilikul kuusel Picea abies. Sümptomid • Esmalt on sümptomid näha võra alusel vanematel okastel. • Nakatunud okastele tekivad algul kollased, siis helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks. • Kõige paremini on okastel sümptomid nähtavad juunis – juulis. Rohkem infot okaste haiguste kohta • http://ph.emu.ee/~ drenkhan/okas/manni_okkahaiguste_l yhimaaraja.pdf
sugukonnastebatsuuga pere. Eurooplastest avastas liigi esimesena soti kirurg ja loodusteadlane Archibald Menzies (17541842)[3], kes leidis harilikud ebatsuugad Vancouveri saarelt 1792. aastal. Tema järgi on liigile antud ladinakeelne nimi. 1825. aastal kirjeldas liiki põhjalikult soti botaanik David Douglas (17991834), kelle järgi on antud puule ingliskeelne nimi Douglas-fir. Tema kogutud seemned jõudsid Suurbritanniasse 1827. Aastal Harilikul ebatsuugal (Pseudotsuga menziesii) eristatakse kahte aktsepteeritud teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco kasvab Kanada Alberta ja Briti Columbia provintsis põhjas kuni Mehhikoni lõunas.
ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Selle protsessi käigus kujunevad ained, mis hiljem raku kesta ladestuvad, ning tihti kasvab vastupidavus kõdunemisele. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul, lehisel ning ebatsuugal, ebaakaatsial). Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks kuuse-, nulu-, pärna-, pirnipuu ning punapöök). Südamik-küpspuupuidu (näiteks saar, jalakas) südamiku värvus on astmeline, millele järgneb küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainetetranspordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv).
Perekonnas on 10 liiki. Eurpoopas rohkesti haljastuses.Taluvad pügamist ,kasutatakse heki taimedena. Kõigil ebatsuuga liikidel on (v.a Liikede arv on P.menzesii)on karüotüübiks 2n=24,see 7...10.Üldisemalt on kromosoomide arv ,mis on iseloomulik kogu tuntud 5 liiki. männiliste sugukonnale.Vaid harilikul ebatsuugal on karüotüübiks 2n=26 ; Harilik saar (Fraxinus Kasutusalad: tööriistade käepidemed, excelsior); Pensilvaania põllumajandustööriistad; spoon; parketti; saar (Fraxinus treppe; sisepaneele; sprodivahendeid pennsylvanica); (aerud jms). Harilik jalakas (Ulmis tõsist ohtu kujutab endast jalakatele hollandi glabra); Künnapuu haigus ehk jalakasurm, millesse võivad kõik
kasvab Sangaste pargis Valgamaal (h = 42 m), ilmselt suurima tüvediameetriga puu kasvab Tihemetsas, millise d = 89 cm ja kõrguseks on 33,5 m (Roht, 1986). Suuri puid kasvab veel Sangastes, Luual, Uhtnas (h = 41,3 m [Roht, 2003]) jm. Harilik ebatsuuga on varjutaluvuselt meie h. kuuse ja h. männi vahepeal, ei talu eriti varju noores eas. On meie looduses hästi kohanenud, andes suhteliselt rikkalikult looduslikku uuendust. Noores eas kahjustavad puid metskitsed. Harilikul ebatsuugal eristatakse vastavalt okka värvile, kasvukiirusele ja käbide kujule ka kolm teisendit: var. menziesii (sün. var. viridis [Schwer.] Franco) alamliigina roheline e. rannikuebatsuuga; suurimate mõõtmetega teisend, kuid samas ka kõige külmahellem. Kasvab piki Vaikse ookeani rannikut, Briti Columbiast kuni California osariigini, ulatudes ka Kaskaadide ja Sierra Nevada mäestikeni. Meil talviti külmahell ja hukkub varem või hiljem. var. glauca (Beissn.) Franco (sün. P
annaabi.ee 
