Liikuvad elemendid liikumatute taustal (nt vaateaknad) Tajuorganisatsioon (gestaltfaktoritemõju) FiGUUR + reklaamielemendid = TERVIK Figuur – nim. Seda mis esile tungib ehk tähtsaim juhtiv üksus Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/näiv kontuur ja läheduse ja tervikluse mulje Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS
mittekompresseeritud teabest, saab tõsta kõne meeldivust ja tajutavust. Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju): figuur ja foon. Figuur on tähtsam ja juhtiv üksus, mida kasutatakse põhisõnumi edasiandmiseks. Foon on tahaplaanile jääv osa, mis mõjub aeglasemalt, aga mille mõjud on üldised, assotsiatiivsed. Figuuri tunnuseks on esileulatuvus, hea reaalne või nääiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgumata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö lõpuni viia. Seda kasutatakse reklaami meeldejäävuse tõstmisel. Alalävine taju: Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade tervikuna on esitatud väga nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile), siis need kas jäävad mõjuta või nende toime on
fenomenidest. Reklaamielemendid ja pildimaterjali üksiktunnused ei ole sõltumatud üksused, vaid moodustavad teatud tervikuid, organiseeruvad konfiguratsioonideks. Silmatorkavat, meie teadvusse esmajärjekorras jõudvat tajutervikut nimetame figuuriks ja tahaplaanile jäävat fooniks. Figuur on tähtsam ja tema tunnuseks on esileulatavus, hea reaalse või näiva kontuuri omamine, läheduse ja terviklikkuse mulje; fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Enamiku reklaamide puhul on täheldatav selge püüd kujutada reklaamitavat kui figuuri ning vormistada reklaamiteade selliselt, et ta ümbritsevast kontekstist figuurina esile tõuseks. (Bachmann 1994:126) Värvi mõju reklaamis põhineb mitmele mehhanismile. Esiteks on värv otseselt võimeline inimese psühhofüsioloogilist seisundit muutma. Näiteks sinine rahustab, punane erutab, teatud roosa toon võtab maha agressiivsust jne. Teiseks mõjub värv
sümboolne mõte, midagi meenutavad kujundid, ebamäärane üldmeeleolu. Tajupsühholoogilised mehhanismid reklaamis: 1) Kontrast. 2) Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju) - figuuri moodustamine reeglites ning figuuri ja fooni fenomen. 3) Alalävine taju. 4) Visuaali taju spetsiifika reklaamis. Figuuri tunnus: 1) Esileulatavus, hea reaalne või näiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. 2) Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. 11 Visuaali taju spetsiifika reklamis: 1) Tasakaal - vormitasakaal ja vormiväline tasakaal. 2) Liikumine. 3) Proportsionaalsus. 4) Järjepidevus (согласованность). 5) Ühtsus (terviklikkus). 6) Selgus. 7) Isolatsioon (tühi ruum). 8) Erivõtted. 9) Värv Reklaamisõnumis peaks üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja appeleeringutele. Värvide funktsioonid:
eristumist tavaliste hulgast, on kahemõttelisus. Olulisemaid tunnuseid kontrasti saavutamisel on intensiivsus. Visuaalsete reklaamielementide kasutamisel lähtuvad reklaamispetsialistid sageli gesalt psühholoogias põhjalikult uuritud nn hea figuuri moodustamise reeglitest ning figuuri ja fooni fenomenidest. Figuuri tunnuseks on esileulatuvus, hea reaalne või näiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgemata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö. lõpuni viia. Esiletuleva figuurina kujundatakse sageli neid osi reklaamist, mis kujutavad reklaami peategelast, tootenäidist, juhtkirja. Kui reklaamis sisalduvaid ärritajaid või reklaamteade terviklikult on esitatud väga nõrgalt, siis on kaks võimalust nad kas jäävad üldse
annaabi.ee 
