inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära SILMA REFLEKTSIOONI ANOMAALIAD · Emmetroopia e normaalnägevus Silma normaalne optiline süsteem · Müoopia e lühinägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta ees, sest sarvkest on liiga kumer või silm liiga pikk · Hüperoopia e kaugelenägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta taga, sest sarvkest on liiga lame või silm liiga lühike · Presbüoopia e vanaeanägevus - ebaterav lähedale nägemine MÜOOPIA Normaalne silm Lühinägelik silm http://www.viaopta.com/myopic_cnv/definition/simple_myopia.shtml HÜPEROOPIA http://www.eyeol.co.uk/counsel.htm UURINGUD Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse · nägemisteravust väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm eristab
Hiljem kui kiud jälle kokku tõmbuvad, jäävad uuesti tahkestuvad värviosakesed neisse kinni. Kiu pehmendamiseks on mitmeid võimalusi. Tänapäeval kasutatakse kõrgel rõhul või temperatuuril (130- 210ºC) värvimist või paisutatakse kiud abiainete (carriers) abil. DISPERSIOONVÄRVIDE TRÜKIMENETLUSED: 1. Otsetrükk. Puuduseks on polüestri halb niiskusimavus ja sellest tulenevad ebaühtlane trükipind, värvi levimine ja ebaterav kujutis. Kiudu paisutavad ja värvi kinnitavad abiained on tervist kahjustavad. 2. Siirdetrükk: saab kasutada nii digitaaltrüki, siiditrüki kui maalimise menetlustes. 3. Digitaaltrükk: tehakse nii otse- kui siirdetrüki menetlusel. 4. Põletustrükk. Värvilises põletuspastas sünteetilisi kiude sisaldavatele kangastele. 8 Dispersioonvärve jagatakse rühmadesse
kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. 22. Mis on sügavusteravus? Sügausteravus on objekti paksus, mis on suurendatud kujutises üheaegselt terav. Või teisiti- kujutise kauguste piirid, milles ekraani liigutades objekti kujutis jääb teravaks. 23. Mis on tühisuurendus? Suurendus, mille juures muutuvad küll kujutise mõõtmed suuremaks, kuid detaile enam juurde tulla ei saa ning tulemuseks on ebaterav kujutis. 24. Mis on varikujutis? Kõige lihtsam kujutis ehk projektsioonkujutis. -> 25. Mis vahe on näival ja tõelisel kujutisel? Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Näiv kujutis on kujutis, mida ei saa tekitada ekraanile ja seda näeb ainult läbi läätse. Seda saab tekitada nii
võtteobjektiivi optilist telge ja mille ulatuses esemed kujutavad fotomaterjali valgustundlikul kihil küllalt teravalt. Pildistamisel võivad tekkida erinevad olukorrad, mõnikord on vajalik, et nii esiplaan, põhimotiiv kui ka taust kõik mis on, ühesõnaga kõik mis on pildil oleks nõelterav. Esineda võib ka vastupidine olukord, tähtis on vaid põhidetaili teravus, kõik muu on aga segava asjaoluga ja peaks olema võimalikult ebaterav. Juhul kui soovime pildistamisel muuta teravalt jäädvustatava ala suurust saame seda teha nii objektiivi suhtelise ava muutmisega, kui ka objektiivi fookuskauguse valikuga. Kui seda on vaja teha kiiresti ja ilma objektiivi vahetamise võimaluseta, saab seda teha väga lihtsalt, objektiivi suhtelise ava muutmisega. Mida väiksem on objektiivi suhteline ava, seda kitsam on mistahes kujutisepunkti moodustavate valguskiirte filmitasapinnale langemise nurk ja seetõttu joonistuvad erinevatel
optilist telge ja mille ulatuses esemed kujutavad fotomaterjali valgustundlikul kihil küllalt teravalt. Pildistamisel võivad tekkida erinevad olukorrad, mõnikord on vajalik, et nii esiplaan, põhimotiiv kui ka taust kõik mis on, ühesõnaga kõik mis on pildil oleks nõelterav. Esineda võib ka vastupidine olukord, tähtis on vaid põhidetaili teravus, kõik muu on aga segava asjaoluga ja peaks olema võimalikult ebaterav. Juhul kui soovime pildistamisel muuta teravalt jäädvustatava ala suurust saame seda teha nii objektiivi suhtelise ava muutmisega, kui ka objektiivi fookuskauguse valikuga. Kui seda on vaja teha kiiresti ja ilma objektiivi vahetamise võimaluseta, saab seda teha väga lihtsalt, objektiivi suhtelise ava muutmisega. Mida väiksem on objektiivi suhteline ava, seda kitsam on mistahes kujutisepunkti moodustavate valguskiirte filmitasapinnale langemise nurk ja seetõttu
pärissoonkesta ja kõvakesta elastsusomadustest, mis ripsvöötmekese kaudu kanduvad läätsekihnule neid moduleerib rõngana ümber läätse asuva ripslihase pinge ripslihase kontraktsioonil läätsekihnu surve nõrgeneb ja lääts kumerdub läätse optiline tugevus kasvab (lähiakommodatsioon) ripslihase lõõgastumisel lääts lameneb optiline tugevus väheneb (kaugakommodatsioon) ripslihast innerveerib vegetatiivse NS parasümpaatiline osa, ärritajaks on ebaterav kujutis. emmetroopia - silma optiline süsteem on normaalne; sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel asuvast esemest terav kujutis lühinägevus e müoopia - silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk s.t kujutis tekib võrkkesta ees; korrigeerimiseks kasutada valgust hajutavaid läätsi (miinusklaase) kaugelenägevus e hüperoopia - silmamuna on dioptrilise aparaadi optilise tugevuse suhtes liiga lühike s.t kiired fokuseeruvad võrkkesta taha;
annaabi.ee 
